Keskkonnaministeerium
Keskkonnaamet
Taotlus metsaraie loa andmise peatamiseks ja metsaraie keelamiseks Paluküla hiiemäel (Kõnnumaa maastikukaitseala) 27.11.2016
Asjaolud
1. Valtu Spordimaja on esitanud taotluse metsaraieks Palukülas (Rapla mk, Kehtna vald) Hiiemäe kinnistul (nr 1642437). Kinnistu on Kehtna valla munitsipaalomand, asub Kõnnumaa maastikukaitsealal ja sellel paikneb looduslik pühapaik Paluküla hiiemägi. Raiuda soovitakse üle 500 tm metsa hiiemäe kui loodusliku pühapaiga alalt. Raie ei piirduks terviseradade ohutuseks ja hooldamiseks vajalike puudega, vaid raiuda soovitakse läbivalt kogu eraldiste alal.
03.11.2016 Palukülas toimunud koosolekul, kus arutati Valtu Spordimaja taotlusi teha raieid Hiiemäel, selgitas Muinsuskaitseameti esindaja, et looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku Paluküla Hiiemäe mälestise ala laiendamiseks vastavalt spetsialisti eksperdihinnangule, mis valmis 2015. aastal. Mälestise piirid on läbivaatamisel, praegu on mälestise ala ainult 99 m samakõrgusjoonest kõrgem osa ning kaitsevööndis on 90 m samakõrgusjoonest kõrgem osa, seega enamus hiiemäest ja ajaloolisest looduslikust pühapaigast ei ole hetkel muinsuskaitse all. Muuhulgas jääb hetkeseisuga muinsuskaitse alt välja ka andide toomise koht Tõnniauk
Valtu Spordimaja taotleb Hiiemäe kinnistul luba raieid teha peamiselt mälestise alal ja alal, mille kohta on tehtud ettepanek see mälestisena kaitse alla võtta (eraldised 28, 29, 30, 31, 32, 46 ja praegu vaid osaliselt mälestisel/kaitsevööndis asuvad eraldised: 21, 34, 42, 43, 45, 47, 54, 55) ning mis on ajalooline looduslik pühapaik. Ka maa-ameti pärandkultuuri rakenduses toodud pärandkultuuri objekti piiride järgi paiknevad eelpool nimetatud eraldised Paluküla hiiemäel ehk looduslikus pühapaigas. Seega kahjustaks taotletav raie registris olevat pärandkultuuri objekti „Paluküla hiiemägi” ja sellel asuvat objekti „Tõnniauk” ka nende praegustes piirides.
Muinsuskaitseamet on näinud vajadust oluliselt piirata muinsuskaitsealusel mälestisel ja kaitsevööndis raiet, lubades vaid radade ohutuse tagamist ja radade hooldust.1 Käesoleva kirja saatjad rõhutavad, et raietest, mis ei seostu radade ohutusega ja vältimatu radade hooldusega, tuleks hoiduda kogu loodusliku pühapaiga alal. Mälestise ja ühtlasi loodusliku pühapaiga väärtuste säilimiseks on vajalik mälestise ala laiendamise otsuse tegemiseni mälestist kahjustada võivad raied keelata alal, mille kohta on looduslike pühapaikade eksperdinõukogu teinud ettepaneku see mälestisena kaitse alla võtta.
2. Kehtna valla uue 2009. aastal vastu võetud valla üldplaneeringu p 2.3.17.2 kohaselt on puhke- ja virgestusaladel lubatud „arendada majutus-, teenindusehitisi ja -rajatisi ning puhkemajanduslikke atraktsioone: juhul kui need ei kahjusta Natura 2000 elupaiku ega kaitsealuste liikide populatsioone, väärtuslikke maastikke, looduslikke pühapaiku ja rohelise võrgustiku alasid Nimetatud üldplaneeringu sättest tuleneb kohustus tegevuste kavandamisel ja elluviimisel ja loa andmisel hinnata nende mõju looduslikule pühapaigale, samuti Natura metsaelupaikadele. Taotluse esitajad on seisukohal, et kavandatav raie kahjustaks looduslikku pühapaika ja on seega vastuolus Kehtna valla üldplaneeringuga.
3. Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri on uuendamisel, selle käigus muudetakse kaitseala looduskaitsealaks. Keskkonnaameti tellitud kaitse-eeskirja ekspertiisi koostanud eksperdid soovitasid Hiiemägi ja seda ümbritsev ala arvata sihtkaitsevööndisse, põhjendades seda järgmiselt: „kõigi loetletud piirangute seadmise põhjenduseks on Paluküla mõhnastiku maastike säilitamine, tundlike metsaelupaikade (*9010, 9020, 9050, 9060, *9080, 91D0) ja niiduelupaikade (6210, 6270, 6280) säilitamine, aga ennekõike kaitsealuste palukuklaste elupaikade ja kaitsealuste nahkhiirte toitumispaikade säilitamine.“
Väärib märkimist, et pärast kaitse-eeskirja ekspertiisi on Paluküla Hiiemäelt leitud valgeselg-kirjurähni (II kaitsekategooria, linnudirektiivi I lisa) elupaik, seda asjaolu tuleks arvestada kaitse-eeskirja menetlemisel ja kaitse korraldamisel.
2016. aasta suvel vaatles Paluküla Hiiemäel samblaid ja samblikke Tartu Ülikooli vanemteadur Piret Lõhmus, kes edastas andmed Keskkonnaametile 2.11.2016. Vääriselupaiga indikaatorliike leidis ta eraldistest 22, 34, 35 ja 44, mis näitab vääriselupaikade olemasolu Paluküla Hiiemäel. Eelnõude infosüsteemis kättesaadava metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu järgi hakatakse edaspidi vääriselupaiku kaitsma ka kaitsealadel ja kaitse muudetakse kohustuslikuks avalik-õiguslike juriidiliste isikute maadel, sh munitsipaalmaadel. Raiest on praegu teadaolevate andmete järgi ohustatud eelkõige eraldise 34 see osa, mis asub väljaspool mälestist ja kaitsevööndit, sest ei ole teada, et eraldistes 22 ja 35 planeeritaks raiet ja eraldis 44 asub kultuurimälestisel ja kaitsevööndis. Vastavalt metsaseadusele ei tohi sanitaarraie ohustada elustiku mitmekesisust (metsaseaduse § 28 lg 7 p 3).
Kaitse-eeskiri ei ole veel vastu võetud. Keskkonnaameti spetsialistid ei nõustunud avalikustamise ajal kaitse-eeskirja ekspertiisi koostajate ettepanekuga ega ka Maavalla Koja ja Paluküla hiiemäe hoiu seltsingu ettepanekutega Paluküla Hiiemägi või ainult selle mets ligi 30 hektari suurusel alal eraldi sihtkaitsevööndi režiimiga kaitse alla võtta. Natura elupaikade võimalik kahjustamine on vastuolus loodusala kaitse-eesmärkidega ja oleks eriti kahetsusväärne, arvestades asjaolu, et sihtkaitsevööndites on Eestis kaitstud vaid osa metsaelupaikadest ja ebapiisav osa viljaka mullaga metsaelupaikadest. Kaitse-eeskirja eelnõus ja avalike arutelude käigus peeti vajalikuks Hiiemäe alal elustiku mitmekesisuse, maastikuilme ja Hiiemäe ajaloolis-kultuurilise ilme säilitamist.
Hiiemetsa kaitset vastavalt hiietavadele (kaitstakse metsa kasvamist kui looduslikku protsessi), tagab ainult sihtkaitsevöönd, mitte majandatav piiranguvöönd. Suusarada on sihtkaitsevööndis ka Ebaveres. Kui niiduelupaikasid ei peeta otstarbekaks sihtkaitsevööndisse võtta, võiks sihtkaitsevööndisse kuuluda ainult hiiemets. Piiranguvööndi ebapiisavust hiiemetsa puhul näitab ka käesolev raietaotlus.
4. Vastavalt Rahvusvahelise Looduskaitseliidu juhendile kaitsealade valitsejatele2 tuleb võtta kasutusele abinõud looduslike pühapaikade tahtmatu või tahtliku rüvetamise vastu ning vajaduse korral toetada kahjustatud paikade ja nende pühaduse taastamist (suunis 5.8). Suunise 5.7 järgi tuleb tugevdada looduslike pühapaikade kaitset, tehes kindlaks liigse kasutamise, saasteallikad, loodusõnnetused ning kliimamuutuse mõjud ja muud inimtekkelised ohud, nagu vandalism ja vargused, ning neid ohte uurides, ennetades ja leevendades. Metsaraie looduslikus pühapaigas on selle kahjustamine ja rüvetamine, ühtlasi võimaliku mälestise kahjustamine, mida tuleb ennetada.
Käesoleva kirja saatjad peavad tähtsaks, et Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium raieloa menetlejana pööraks tähelepanu looduslikule pühapaigale kavandatavate raiete alal ja välistaks koostöös Muinsuskaitseametiga ja pühapaiga eestkostjatega selle kahjustamise. Paluküla hiiemägi on kasutuses olev ajalooline looduslik pühapaik, kus toimuvad ka ühised pühade tähistamised. Leiame, et arvestades ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi olulisust, tähendust loodusulistele ning kohalikele elanikele ja pühapaigaga seotud tavasid, peab Paluküla hiiemäe rikkumine raietega olema välistatud.
Metsateatiste kooskõlastamisel on Keskkonnaamet lõppotsustaja, kes viib läbi menetlust. Keskkonnaamet kontrollib metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele (metsaseadus § 41 lg 7). Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (haldusmenetluse seaduse § 6). Muinsuskaitseamet on teadaolevalt seni seisukohta avaldanud vaid mälestisel ja kaitsevööndis kavandatud raiete kohta. Paluküla Hiiemäe muinasväärtuste, ühtlasi loodusliku pühapaiga säilitamiseks on vajalik rakendada kohaseid kaitsemeetmeid kogu loodusliku pühapaiga alal, vajadusel oodata ära Muinsuskaitseameti otsus mälestise ala laiendamise kohta.
Lähtuvalt eeltoodust, taotleme:
- peatada ajaloolises looduslikus pühapaigas ja ühtlasi looduslike pühapaikade eksperdinõukogu poolt tehtud ettepaneku järgi mälestise tunnustele vastaval alal, mis praegu ei ole muinsuskaitse all (eraldised: 28, 29, 30, 31, 32, 46 ja praegu osaliselt mälestisel/kaitsevööndis asuvad eraldised: 21, 34, 42, 43, 45, 47, 54, 55) metsateatiste väljaandmine ja keelata seal asjaolude selgumiseni metsaraie.
- peatada metsateatiste menetlemine kaitse-eeskirja uuendamise ajal, arvestades võimalikke muutusi kaitsekorras.
- loodusliku pühapaigaga arvestamist tegevuste kooskõlastamisel. Soovime, et looduslikku pühapaika käsitletaks terviklikult ning mälestisel ja kaitsevööndis seatud kaitsemeetmeid rakendataks ka ülejäänud osas looduslikus pühapaigas.
Madis Iganõmm
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem
Arvi Sepp
Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing
tel +372 56606912, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Koopia:
Muinsuskaitseamet: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Looduslike pühapaikade eksperdinõukogu: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Siseministeeriumi usuasjade osakond: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
1 http://dhs-adr-kea.envir.ee/Display.aspx?ID=74784&Root=74784
2http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf