Hiiemäel põristav traktor ärritab Paluküla rahvast
Ulvar Käärt 27. november 2009, Eesti Päevaleht
Kohalikud ütlevad, et töömasinad on hiiepaika kahjustanud, ametnikud nii ei arva.
Kohalik elanik Aivar Jürisalu: hiiemäel traktoritega mulda segi pöörates võsa raiuda on lubamatu. Foto: Arno Mikkor
Mõned päevad tagasi Raplamaal asuval Paluküla hiiemäel alanud suusaradade hooldustööd on kohalikud mäekaitsjad tagajalgadele ajanud.
Läheb edasi: Eesti Päevaleht
--------------
"Paluküla suusarajad pääsevad kinnikasvamisest"
27.11.2009
Heino Laiapea, Nädaline, Raplamaa
Paluküla suusaradadel müttas teisipäevast reedeni kännufrees, mis purustas rajal ja selle äärtes kasvava võsa ja kännud. „Oleksin tulnud juba nädal varem, aga enne polnud töötamiseks vajalikku luba,“ ütles osaühingu Melior M traktorist Kalle Suits.
Artikkel lühendatud kujul: Nädaline
ja tervenisti: Raplamaa
------------
Kommentaariks eelnevatele artiklitele (mai 2010):
1. Ei saa nõustuda muinsuskaitseinspektor A. Rudi seisukohaga Eesti Päevalehes, et hiiena kasutatavat osa traktor ei puutunud. Hiiena on kasutatv kogu mägi, sealhulgas mäes asuv Tõnni auk, mille servast puustati noored puud ja põõsad.
2. Nädalise ajakirjanikule selgitati sündmuskohal ka, et tegevus läheb vastuollu hiietavadega, kuid ajalehes seda ei kajastatud.
3. Keskkonnainspektsiooni töötajalt sai ka küsitud, kas nad ei peataks mullatööd, milleks luba pole. Keskkonnainspektsioon töid ei peatanud.
4. Keskkonnainspektsioon lükkab 04.01.2010 kirjas (nr J-6-14/09/1345- 2) ümber Nädalise artiklis toodud väite, nagu polnuks keskkonnaalaseid rikkumisi, ümber:
"Kehtna vald ei ole Paluküla suusaradade hooldustööde käigus jälginud Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse eeskirja § 5 lg 2 nõudeid ja on võimaldanud kaitsealal suusaradade ettevalmistus- ja hooldustööde käigus väljaspool teid sõita sõidukiga, mis ei teinud lubatud metsamajandustö id ja ei olnud mootorsaan. Nimetatud kaitse eeskirja nõuete rikkumise kohta väärteomenetlust ei alustatud. Karistusseadustiku § 14 lg 3 kohaselt ei ole võimalik kohalikku
omavalitsust vastutusel võtta."
5. Keskkonnaamet hiiemäel toimunust (kiri 2009. a lõpus nr HJR 14-4/):
"Hinnates maastikukaitseala võimalikku kahjustamist on Keskkonnaamet seisukohal, et suusatrassi servadest tehtud tööd ei kahjustanud maastikukaitseala ega tema kaitse-eesmärke. Masinate poolt kaitsealal asuvale niidule (6210) tekitatud jälgede kahju ei saa samuti lugeda elupaigatüüpi kahjustavaks. Kindlasti oleks tööde läbiviimine mõnel sobilikumal ajaperioodil (näiteks külmunud pinnasega) olnud sobivam kui hilissügisene aeg."
6. Paluküla hiiemäe töörühma (Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti spetsialistidest koosnenud seisukoht):
"Töörühm
juhataja : Muinsuskaitseameti Põhja Eesti järelevalveosakonna juhataja Silja Konsa; liikmed : Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut, omaniku esindaja Kehtna Vallavalitsuse teede ja keskkonna spetsialist Ülari Luisk, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonist kaitse planeerimise spetsialist Meelis Mägi, metsanduse peaspetsialist Imbi Kõiv ja looduskaitse bioloog Monika Laurits-Arro.
Juurde kutsutud selgitusi andma : Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor Armin Rudi.
...
Töörühm vaatas 03.12.2009 aastal üle raietööd mälestisel Paluküla Hiiemägi, selle kaitsevööndis ja nimetatud alal paiknevas maastikukaitseala piiranguvööndis. Ülevaatuse käigus tuvastas töörühm, et võsa freesimist ja pinnasetöid on teostatud suusaradade peal ja radade ääres. Tööde käigus puid ei ole langetatud ja langetamismärgisega tähistatud puud raja kõrval on säilitatud ning radade ääres olevaid sipelgapesi ei ole lõhutud.
...
Paluküla Hiiemägi on riigi kaitse all arheoloogiamälestisena ja mälestise tunnusteks on võimalik säilinud kultuurkiht, hiiemäele sobiv looduslik pinnavorm ning hiiemäele vastav pärimus. Töörühm tuvastas vaatluse käigus, et eelpoolnimetatud mälestise tunnuseid ja seega ka mälestist raietööde käigus kahjustatud ei ole.
Võrreldes teostatud töid ja Muinsuskaitseameti ning Keskkonnaameti poolt väljastatud luba /Muinsuskaitseameti luba/, tuvastas töörühm, et objekti omanik Kehtna vald ei olnud taotlenud nimetatud ametkondadelt luba pinnasetöödeks. Vastavalt Muinsuskaitseaduse paragrahvidele 24 ja 25 on Muinsuskaitseameti loata keelatud nii mälestisel kui selle kaitsevööndis mullatööd, milleks teostatud pinnasetöid saab pidada. Samuti näeb Metsaseaduse § 32 lg 2 ette raadamist vastavalt kaitse-eeskirjas sätestatule või muu kehtiva projekti või dokumendi
alusel. Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 5 lg 3 kohaselt ei
olnud vald pinnasetöödeks loataotlust esitanud ega sellekohast luba ka
maastikukaitseala valitsejalt saanud.
Kokkuvõte:
1) Paluküla Hiiemäel ja selle kaitsevööndis teostatud tööde käigus ei ole mälestise tunnuseid rikutud ega mälestist ja maastikukaitseala kahjustatud.
2) Paluküla Hiiemäel on teostatud töid, milleks omanik luba ei taotletud. Vaatamate sellele, et teostatud pinnasetööd ei kahjustanud mälestist ega maastikukaitseala, leiab töörühm, et nendeks töödeks oleks omanikul tulnud taotleda load.
7. Kehtna vallavalitsuse spetsialisti selgitus
8. Keskkonnamõjude hinnang 2004:
Tõstukite paigaldamise ja teisi mullatöid ei tohi teha hilissügisel, kuna siis võib tekkida olukord kus looduslike vahenditega (murumättad, kaitsehekid, puud) ei suudeta pinnast kindlustada enne sügisvihmade saabumist ja erosioonikahjustused võivad osutuda suureks.