Tallinna halduskohus otsustas 7. mahlakuu päeval Paluküla suusakeskuse detailplaneeringu jõusse jätta, kuid kohalik elanik Arvi Sepp kinnitab, et otsus kaevatakse ringkonnakohtusse edasi. Kohut käisid Lembi Sepp, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepp, et tyhistataks Kehtna vallavolikogu kehtestatud detailplaneering, mille kohaselt ehitataks Kõnnumaa maastikukaitsealal asuvale Paluküla hiiemäele ja selle ümber suur puhke- ja spordikeskus. Volikogu kinnitas planeeringu poolteist aastat tagasi, 21. sygiskuud 10217, kohalike elanike vaided vaatas volikogu kyll läbi, kuid oma otsust ei muutnud, vaid leidis jõulukuul, et planeeringu kehtestamine oli seaduslik ja otstarbekohane. «Me tahame viia asja teise astme kohtusse edasi,» lausus Paluküla naaberküla Lalli põliselanik Arvi Sepp. «Suusatõstukite pystitamine rikuks mäe pöördumatult ära. Looduslikku mäge ei saa taastada, kui sinna tõstukisyvend sisse lyyakse.» Peale selle, et tõstukite paigaldamiseks kavatsetakse mäelt ära viia 800 m³ mulda ning 1200 m³ pinnast juurde vedada, syvendataks kehtiva detailplaneeringu järgi tiiki, et kunstlund toota.

Pinnasetööde vältimine kaitsealusel hiiemäel on olnud selle kaitsjate põhiliseks nõudmiseks planeeringu menetluse algusest saati. Nad rõhutavad, et pinnasetööd on vastuolus Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja looduskaitseseadusega. 8. kooljakuud 10217 takistas ligi 50 kohalikku elanikku,  keskkonnakaitsjat ja yliõpilast mäelsyvendamistöödeebaseaduslikku alustamist, seistes silmitsi vallavalitsuse saadetud buldooseriga.

Veidi rohkem kui aasta aega tagasi, 7. mahlakuud 10218 peatas Tallinna halduskohus esialgse õiguskaitsega ehitustööd mäel. Sestpeale on peetud kaks kohtuistungit.

Rapla kihelkonnas kasvanud kirjanik Kristiina Ehin avaldas asja kommenteerides hämmastust, kuidas hiiemäe hävitamisega on päri peale Kehtna valla ja Rapla maakonna ka kultuuriministeerium, keskkonnainspektsioon ja muinsuskaitse ning sihtkaitsevööndist

ja kaitsealustest liikidest sõidetakse lihtsalt yle.

«Kui muinsuskaitse ei kaitse sedavõrd haruldast hiiemäge, siis milleks ta yldse on? Eesti kultuuriministeerium eraldab oma spordiosakonna kaudu 2 miljonit krooni eesti kultuuriväärtuse hävitamiseks,» kirjeldas Kristiina Ehin ministeeriumi toetust suusakeskuse rajamisele.

Ehin leidis protsessis siiski ka positiivset. «Paluküla on koondanud enda ymber looduskaitsjad, maausulised, pärimustundlikud inimesed ja kultuuritegelased, kes on hiiemäele mastaapse mäesuusakeskuse rajamise vastu,» võttis ta kokku. «See on oluline märk tänapäeva yhiskonnale. Paluküla umber tuleks looduskaitset hoopis tugevdada,

mitte järele anda. Kedenpä rahvuspark oleks selleks üks võimalus,» ütles Ehin.

Ott Heinapuu

Elo Liiv, kujur ja Maausuliste Saarepealse Koja kirjutaja:

«Nii lihtne on muuta kõik maatykid yheylbaliseks,  yhtemoodi luua neist ainult meile vajalikud maalapid. See maa, mida kasutame kasusaamise eesmärgil, ei saa kunagi olla see maa, kuhu tuuakse vaid ande, kus ohverdatakse, mida peetakse pyhaks ja kust leitakse hingejõudu ning -rahu. Enamikku meie hiitest on viimastel sajanditel valesti kasutatud, kaasa arvatud Palukyla hiiemäge. Samas on loota, et hiie hea seisukord taastub seal, kus temast hoolitakse. Sinna tuleb elu, mida me ise luua ei suudaks, ykskõik kui palju me prooviks. Peaksime pyydlema selle poole, et pyha ja tarbemaa suhe Eestimaal jääks selliseks, et eluvõimalus oleks kõigil, kellega koos meil elada tuleb.»

P.S. Tallinna Halduskohtus peeti Paluküla hiiemäe juhtumiga seoses kokku kolm kohtuistungit. Paluküla hiiemägi asub Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndis.