Vanem rahvapärimus arhiivis

Märksõnad:

Iijemägi, Iie, Hiie määd, Hiiemägi, Taaralepa mägi, ohvrikivi, ohvri kibi, Tõnni auk, Hiiemäe alune, hiiemäe alt, tantsuplats, palvetamiskoht, tuletegemise koht, pyhad lepad, ohvri kased, Reevi mägipupp


Jaanilaupäeva õhtu olnud Kalevipoeg Palukyla Hiiemäel. [---] [Ta] pööranud silmad Valtu poole, näinud, kui hunt hobusevarssa murdnud Kõpsoni lepikus. Kalevipojal olnud vaesest märast kahju, kes oma varsa pärast väga ohutanud. Kalevipoeg võtnud hea lingukivi, visanud. Olnud paras süstamise maa (umbes 18 versta linnutee peal). Kivi trehvanud hunti, aga varss saanud otsa. Kivi on praegu veel Valtu mõisa ja Rapla kiriku vahel näha. Jaanilaupäeva õhtu käia ikka vana mära vaatamas, kas ehk varssa sealt kätte leiaks.
EknS 37, 28 (1) < Rapla khk., Valtu v.,< Hageri – H. Kanketer (1906).


Rapla lähedal on tee ääres suur kivi. Selle Kalevipoeg visand sinna. Jaanilaupäeva öösel näinud Kalevipoeg Hiiemäelt, Palukülast, et hunt seal varssa murdnud. Nüüd tahtnud hunti kiviga surmata, kuid kivi matnud ka varsa oma alla. Nüüd kuuldakse selle kivi alt iga jaanilaupäeva öösel kell 12 hundi ulgumist ja varsakella kõlksumist. Kivil on Kalevipoja sõrmejäljed praegugi näha.

E,Stk 11, 39/40 (12)< Rapla khk., L. Pärt (1921).

 

Juuru Ingliste vallas Palukülas on hiiemägi. Seal on pikk ja mitu sülda sügav auk. Auk on pealt laiem, alt terav nagu oleks maja tagurpidi keeratud. Seda hüütakse Tõnni auguks. Tõnnivakad olnud seal augus. Sügisel, kui tapeti lambaid või sigu, siis viidi ikka Tõnni auku Tõnnidele värsket. Kord sulane söönd toidukausid tühjaks, sittund ja kusnud kaussidesse. Kaks Tõnni tulnud sööma, hakand isekeskis vaidlema. Üks öelnud: "Pupp," teine vastand: "Ei, äkk!" Terve Paluküla viis Tõnnidele värsket. 

ERA II 19, 534/5 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929)

 

Hiiemägi.

Palu küla ümbrus on väga mägine, õige kõrgete mäeahelikkude ja sügavate orgudega. Maa on liivane, praegu põldude all. Kõige kõrgem neist mägedest on kaetud lepistikuga, kasvavad ka mõned üksikud kuused. Seda mäge nimetatakse Hiiemäeks, ja see olnud vanade eestlaste jumala Hiie auks.

Sama mäe kõrval teiste mägede vahel asub sügav piklik org, mida nimetatakse Tõnni auguks. See oli arvatavasti altari koht. Siia toond eestlased iga looma tapmise puhul värsket ohvriks, ja ka muidu iga uudse, kas viljakoristamise, lambaniitmise või raha saamise puhul esimese osa saagist. (1) Arvatakse ka, et neil mägede ahelikel asunud vanade eestlaste kindlused. (2)

EKLA, f 199, m 46, l 31a < Rapla khk, Paluküla, Liivaku t, Rapla khk, Paluküla Magaski t - Marta Sorgsep < Jaan Mass, 54 a, Ann Magnus, 74 a (1930)

 

Palu külas on suured Hiie määd.
ERA II 24, 287(2)< Türi khk., Richard Viidebaum (1930).


"Hiiemägi". Ingliste valla Palu külas. Rahvatraditsiooni poolt üldiselt tuntud. [--]
Hiiemäel olla olnud Tõnniauk, millesse andeid viidud.
August on leitud taldriku ja kausi tükke.
AI F 22 s.73.2< Rapla khk., Paluküla.


Paluküla (Kehtna vald). Hiie tl – HiiemägiTaaralepa mägi, olevat Harjumaa kõrgeim mägi (120 m mere pinnast).
AI F 22 s. 73.8 < Rapla khk., Paluküla.


Mida isa mulle jutustas. Kirjutanud Leida Varner 2.1.I. Kädva algkool 5. kl. Õpil. Jutustanud Tõnis Varner 18. I. Vanadus 63 a. Ingliste, Paluküla, Kruusimäe t. 

[---]
Paluküla Hiiemäel oli ennem ohvrikivi. Ümberkaudne rahvas käis kõik seal ohverdamas. Ohverdamiseks viidi ikka alati midagi värsket ehk uudisvilja. Kord oli keegi mees õlut teinud ja saatnud ka õlut ohverdammiseks. Ta pole seda ise viima läinud, vaid saatnud kellegi teisega. Läinud juba tükk aega mööda. Mees arvanud, et eks nüüd ole juba õlut küll kohal ja hakanud õlut jooma. Nii kui ta saanud õlut mekkida, kohe löönud vaadi vits pealt ära ja õlut kõik põrandale. See tähendas, et õlut ei olnud veel kohal.

Teine juhus oli nii, et Hiie mäelt oli palju leppi maha raiutud. See tähendas halba, sest ennemalt olid ohvrikivi ümbruses asuvad puud pyhad. Ja see ennustus läkski täide. Sel aastal suri külas palju loomi ära.
AI F 22 s. 73.2 < Rapla khk., Paluküla < Leida Varner < Tõnis Varner, 63 a.


Kehtna valla Palukülas asub „Hiiemägi“. See on umbes 15 m kõrgune ja kuni 35 m. pikk mitmesopiline mägi. Praegu kasvab mäel lepavõsastik. Ennem olla sääl kasvanud ka vana pärn, mis niivõrd aga kõdunenud, et see maha langenud.

Traditsioon räägib, et sääl elanud „Hiie Tõnn“, kellele ohvrit viidud toiduainete näol, et ta viljakasvu õnnistaks. Mäe sees olla olnud ka Tõnni auk, kus veel hiljuti leidunud kausitükke, milles toitu toodud.
KMKO F 200 m. 15:2 < Rapla khk., Paluküla. (AI F 22 s. 73.2).


Palu külas on hiiemägi. Seal mäel asub 3 kaske. Need olnud ohvri kased. Nende alla, okste ja tüvede peale pandud ohvreid nagu vilja, leiba, jahu, loomi jne. Hiiemäel asub ka ohvri kibi. See on suur kibi mille keskpaigas on lohk või auk. Seal ohverdatud ka loomi, hoburaudu ja igasuguseid värke. Need kased teevat (moodustavat) nagu iie ja see mägi ja iis kokku ongi iiemägi.
ERA II 225, 87/8 (26) < Rapla kihelkond ja vald, Palu küla< Asta Muusikas, s. 1924 < Mari Treier, 72 a. (1939).


Reevi mägi osa Hiiemäest Palukülas

Eesti Keele Instituudi kohanimede kartoteek. Kohanimed Kehtna vallast. Kogunud L. Lipstuhl 1948.


Tõnniauk Hiiemäel Palukülas. Auk maa sees mäe otsas, 6 m sügav, kevadel püsib vesi seal kaua.
Eesti Keele Instituudi kohanimede kartoteek. Kohanimed Kehtna vallast. Kogunud L. Lipstuhl 1948.


 


Kasutatud kirjandus ja lühendid

Ehin, Kristiina 2005. Kaitseala : Mohni 2004-2005 : [luuletused ja tekstid] . [Tallinn] : Huma, ([Tartu] : Greif). Lk 103-105.

Koski, Mauno 1967. Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue. Semantinen tutkimus I. Turku.

Laugaste, E., Normann, E. 1959. Eesti muistendid, hiiu- ja vägilasmuistendid I. Muistendid Kalevipojast. Tallinn.

Lemberg, Anton. Käru ja Lelle. Tükike kodumaa arenemislugu memoaarides. (Toimetanud Karl Preisberg). Postimehe kirjakogu Oma maa III, Tartu, 1913.

Paidla, Arvi 1991. Siin- ja sealpool maanteed – Raplamaa. Tallinn.

Paidla, Arvi 1997. Loosalu-Paluküla looduse õpperada // Ökoskaudist ökovallani. Koostanud Heik Past.

Vilbaste, Gustav 1935. Loodusevaatleja. Harjumaa kõrgeimal mäel.


Käsikirjalised kogud
AKa –- Ahto Kaasiku erakogu
EknS –- Eesti Kirjanduse Seltsi käsikirjaline rahvaluulekogu (1871-1891)
ERA –- Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjaline rahvaluulekogu (1927-1944)
E,Stk – M. J. Eiseni stipendiaatide rahvaluulekogu
KKI/N – Keele ja Kirjanduse Instituut
KMKO –- Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakond (praegu Eesti Kultuurilooline Arhiiv)
AI –- Ajaloo Instituut
 
Lühendid
a – aastane
E – lõuna
f – fond
Khk – kihelkond
kl – klass
N - põhi
s – sündinud
s – säilitusühik
t(l) – talu
v – vald
õpil – õpilane