Anneli Ammas

Hiiemäele plaanitakse talispordikeskust, mis pakuks kohalikele meelelahutust.
Mäele suusarajatiste ehitamise vastu on Paluküla enda elanikest ainult kaks.

Raplamaal Kehtna vallas käib äge võitlus piirkonna ühe kõrgema künka, 106-meetrise Paluküla hiiemäe suusa- ja kelgutamiskeskuseks muutmise üle, mille vastu protestivad maausulised ning mitmed keskkonna- ja kultuuripärandi kaitsjad.

"Sina ära meie külla enam tule!" ütles Paluküla ettevõtja Rein Vood naaberküla Lalli elanikule ja hiiemäele spordi- ja puhkerajatiste ehitamise vastasele Arvi Sepale. See oli pärast Kehtna vallamajas peetud järjekordset avalikku arutelu Paluküla hiiemäe tuleviku asjus.

“Paluküla hiiemäe hoiu seltsing on esindanud meie küla ja meie käest ei küsita midagi, aga vaid kaks meie küla 31 elanikust on puhke- ja spordikeskuse rajamise vastu,” lausus Paluküla külavanem Gaidi Aasa.

Ennast Maalehe ilmatargaks, Liisiks Raplamaalt nimetav Paluküla elanik lisas, et see pole üldse hiiemägi, vaid hiiumägi. “Meil on suur programm edendada külaelu, aga kuidas me seda arendame, kui meil on niisugused vastased,” lausus Liisi.

Taarausuliste ja Maavallakoda, aga ka Tartu ülikooli filosoofiadoktor ja arheoloogiamälestiste ekspertgrupi liige Heiki Valk kinnitavad, et tegu on heas seisukorras hiiemäega.

Valk kirjutab oma eksperthinnangus, et Paluküla juhtum annab tunnistust erinevate hoiakute ja maailmavaadete vastasseisust, aga ka sellest, et projekti käivitajatel puudub respekt traditsiooniliste väärtushinnangute vastu. “Aegade muutumine ja traditsioonide järjepidevuse katkemine on tihti põhjustanud ka põliselanike distantseerumist traditsioonilisele maa- elule omastest väärtustest. Põlvkondade vältel järk-järgult võõramaks jäänut enam ei mõisteta ega peeta omaks ja tähtsaks,” kirjutas Valk.

Massidele ohtlik mägi

Paluküla hiiemäele kavandatakse detailplaneeringu koostaja Tõnis Kurisoo sõnul kahte teisaldatavat tõstukit, milleks tuleb veidi muuta mäe profiili, mäe alla aga suusastaadionit koos teisaldatava lasketiiruga laskesuusatajaile, kämpingut, teenindushooneid ning tiigi olulist laiendamist.

Vallamaja koosolekul nõustus detailplaneeringu koostaja, et kui maastikukaitseala eeskiri – mägi jääb Kõnnumaa maastikukaitsealale – ei luba veekogude muutmist, siis langeb tiigi süvendamine ja laiendamine kavandatust kindlasti välja. Juba enne oli detailplaneeringust välja arvatud hiiemäe otsa vaatetorni ehitamine.
Paluküla elu eestvedajad aga kinnitasid koosoleku lõpus valjult, et nemad teevad vaatetorni nii ehk nii.

Paluküla hiiemäel on juba tehtud raietöid, mistõttu mäest on sel talvel saanud Raplamaal populaarne koht mäesuusatajatele, lumelauduritele ja kelgutajatele. Vastlapäeval käis seal tuhandeid inimesi – eri hinnanguil 2000–6000. Kuna aktiivne tegevus mäel on korralikult reguleerimata, tekkis palju ohuolukordi.

“Paari päeva jooksul tuli Palumäelt üle kümne kannatanu,” ütles Rapla maakonna kiir- ja vältimatu abi osakonna juhataja Aavo Pruus. “Kaks korda käis kiirabi kohal ning üks oli nii tõsiselt viga saanud, et saatsime Tallinna edasi. Seal oli luumurde, venitusi, põrutusi, lahtisi haavu,” loetles Pruus.

Keskuse rajajad eesotsas vallavalitsusega loodavad, et erinevate vahenditega mäest laskujate jagamine eraldi mäenõlvadele vähendab edaspidi sportijate tervisele ohtlikke olukordi.

Valitsus toetab rahaga

Keskuse rajamise vastased juhivad tähelepanu radade lähedusse jäävatele kuklasepesadele ja ohule, et mägi võib kaevamiste ning tallamise tulemusel palju muutuda.

“Tahame, et mäele ei tuleks tõstukeid, et mäge ei kaevataks,” ütles Paluküla hiiemäe hoiu seltsingu üks kümmekonnast liikmest Lembi Sepp. “Tahame, et säiliks senine olukord ning pigem arendataks ökoturismi,” lausus ta.

Hiiemäe kaitsjad ei taha, et Palukülast saaks massiturismi objekt, külarahvas aga ootab spordi- ja puhkekeskusest uusi töökohti. Maavalitsus soovib kohalikku talispordikeskust.

Valla poolt ametisse võetud Paluküla puhke- ja spordikeskuse projektijuhi Rein Tamme sõnul läheks kogu keskuse väljaehitamine maksma kuni 15 miljonit krooni. “Valitsuselt oleme tervise ja spordi arendamise programmi raames saanud kolme aasta peale kaks miljonit krooni,” lausus Tamme. “Praegu jookseb juba teine aasta.”

Eesti Päevaleht