Vivika Veski. Kõnnumaa maaomanik Kehtna vald soovib leebemaid piiranguid. Raplamaa Sõnumid, 2.12.2015, lk 7

Maaleht

Kõnnumaa maaomanik Kehtna vald soovib leebemaid piiranguid

Kõnnumaa kaitsealal Paluküla piirkonnas 108 hektarit maad omav Kehtna vald soovib eraldi Paluküla piiranguvööndist loobumist ja vabamat raiekorda.

Samuti ei poolda Kehtna vald senise Kõnnumaa maastikukaitseala muutmist looduskaitsealaks praeguse uuendamise käigus.

Kehtna vald on Palukülas 108,9-hektarilise Hiiemäe kinnistu omanik, mille kahel maaüksusel kokku paikneb 70 hektarit metsamaad. Kehtna vallavalitsus on vastu, et moodustataks eraldi Paluküla piiranguvöönd. Kehtna vallasekretäri Veljo Väärsi sõnul takistab see Kehtna valla üldplaneeringus näidatud Paluküla puhke- ja virgestusmaa maakasutust ning detailplaneeringu ellurakendamist.

"Palukülas asub Raplamaa suurim ja aktiivselt kasutatav spordi- ja terviseradade keskus," põhjendas Väärsi. "Täiendavate piirangute seadmine takistab ka maaomanike, sealhulgas Kehtna valla majandustegevust ning piirkonna puhkeotstarbelist ja tervisesportlikku kasutamist."


Rahvarohke koosolek

Nädala eest Rapla riigimaja saalis peetud Kõnnumaa looduskaitseala kaitse-eeskirja avalik arutelu tõi kokku 30 huvilist. Koosolekut juhatanud keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Meelis Mägi ütles, et seda on rohkem kui sellistel koosolekutel tavaliselt. Ta lisas, et ettearvatult kujunes põhiliseks arutlusteemaks Paluküla piirkonna tsoneering (erineva kaitserangusega vöönditeks jagamine) ja sealsed tegevused.

"Kaitse-eeskirja eelnõuga kavandatud muudatustele on ühelt poolt tehtud ettepanekud ala tsoneeringu ja kaitsekorra karmistamiseks ning teiselt poolt jälle nende leebemaks tegemiseks, arvestades eelnõus väljapakutut," teatas Mägi. "Seega on praegu keskkonnaameti kavandatu kompromiss, sest meie eesmärk on tagada loodusväärtuste ja maastikuilme säilimine ning samas on võimalik meie nõusolekul jätkata piirkonnas ka spordi-ja puhketegevust."

Paluküla Hiiemägi on Raplamaa ja Loode-Eesti kõrgeim tipp. Seal asub maausuliste hiiepaik, kuid ka spordikeskus disc-golfi ja suusaradadega. Eelnõu järgi jääb Paluküla Hiiemägi Paluküla piiranguvööndisse, kus kaitstakse eeskätt maastikku. Et säilitada maastikuilme, näeb eelnõu ette keelata seal igasugune uuendusraie. Uuendusena keelatakse turberaie (uuendusraie, mida pika aja jooksul korduvate raietega tehakse loodusliku uuenduse saamiseks - toim), lageraiet ei tohtinud juba varem teha.

Teised piiranguvööndid on eelnõu järgi Kõnnumaa ja Keava mägede piiranguvöönd, varem oli vaid Kõnnumaa. Piiranguvöönd on leebema kaitsekorraga tsoon, kus teatud majandustegevus on lubatud.

Lageraie luba

Teiselt poolt uus kaitse-eeskiri võrreldes praegusega leevendab raiepiiranguid. Näiteks keelab praegune eeskiri piiranguvööndis lageraie üldse. Uue eeskirja eelnõu järgi kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Kõnnumaa piiranguvööndis lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes kuni ühe hektari suuruse langina.

Kehtna vallavalitsus leiab aga, et lageraie ja turberaie keelamine Keava mägede ja Paluküla piiranguvööndis riivab ebaproportsionaalselt suures ulatuses metsaomanike põhiseaduslikku õigust ettevõtlusele.

Kehtna vallavalitsus tõi ka välja, et Keava mägede ja Paluküla piiranguvööndi uuendusraie keeld on keskkonnaameti põhjenduse kohaselt tingitud sellest, et oleks tagatud pinnavormide ilme säilitamine. Kehtna vallavalitsuse käsutuses on aga ajakirja Loodusvaatleja 1935. aasta number, kust võib näha, et Paluküla Reevimäe ja Hiiemäe maastik oli metsaga valdavalt katmata ning mägedel kasvas tihe lepik.
"Nimetatud materjalist nähtub, et pärast sõda kasvanud mets on varjanud vaated ning maastiku. Kas seega metsa jätkuv kasv võib töötada vastu maastiku kaitse-eesmärgile?" küsis Väärsi.

RMK avaks pinnavorme

Kaitseala suurima maaomaniku riigi maahaldaja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koosolekul ei osalenud, kuid RMK Raplamaa metskond saatis oma ettepanekud avaliku väljapaneku ajal. Raplamaa metskonna metsaülem Margus Emberg on seda meelt, et uuendusraie keelamine ei säilita pinnavormide senist ilmet, vaid muudab seda.

"Pinnavorme ei tohiks peita, vastupidi, neid tuleks läbimõeldult avada," märkis Emberg.

Emberg leidis ka, et piirangud uuendusraiele ja kokkuveole on põhjendamatult karmid.

"Kuna eesmärk on puit kokku vedada pinnast kahjustamata, tuleks see nii ka sõnastada. Külmunud pinnas ei ole selleks ainuke võimalus," kinnitas Emberg.

Ta põhjendas, et Eestimaa talved on mõnel aastal sellised, et pinnas ei külmugi läbi. Suvekuud ja sageli ka sügis seevastu on kuivad ja võimaldavad pinnast kahjustamata edukalt metsa vedada.

"Kokkuveoteid saab kindlustada raiejäätmetega ja nende läbikülmumist saab soodustada eelneva tallamisega. Kaitse-eeskirjades antakse väga sageli suur voli kaitseala valitsejale, kes siis peaks otsustama, kas lubada vedu või uuendusraiet või mõnda muud tegevust. Mille alusel tema seda paremini otsustada oskab või tahab? Oleme seisukohal, et mõistlike pindala ja ajaliste piirangutega võiksid kõik need tegevused olla lubatud automaatselt tingimusel, et pinnast ei kahjustata," selgitas Emberg.


Keava puhkeala täiendus

Koosolekul põhjendas Mägi muudatusi piirangutes. Näiteks on vastuseisu tekitanud ujuvvahendiga sõitmise keeld. Praegu veel kehtiva eeskirja järgi on mootorita ujuvvahendiga sõit Loosalu järvel lubatud. Seal käivad kalamehed kummipaadiga, tassides selle järve äärde kaasa.

Mägi selgitas aga, et Loosalu rabajärv kuulub huumustoi-teliste järvede ja järvikute elupaigatüüpi, mida Eesti riik peab kaitsma. Kummipaatidega võib sinna mujalt sattuda mikrofaunat ja -floorat, mida ei tohi seal olla, sest võib sealset elustikku ohustada.

Eelnõus on nimetatud, et väljaspool teid on kaitsealal lubatud mootorsõidukitega spordi- ja terviseradade hooldus Paluküla piiranguvööndis. Eelnõu avaliku väljapaneku ajal tuli ettepanek, et lubataks mootorsõidukiga sõitmine suusa- ja matkaradade ettevalmistamiseks ka mujal.

Mägi ütles, et tegelikult ka väljaspool kaitseala tohib mootorsõidukiga sõita vaid teedel - ei tohi keerata suvalisele heinamaale või mereranda.

Rapla maavalitsuse planeeringute nõunik Piret Kivi küsis, kas praegu käsil oleva maakonnaplaneeringu koostamise käigus on ka Keava mägedesse võimalik puhkeala planeerida.

Keskkonnaameti juhtivspetsialist Tiina Napp vastas, et praegu kavandatav kord ei välista seda ja nad teevad eeskirja täienduse. Ta pani ka Piret Kivi ettepanekuna kirja, et Keava mägedes oleks võimalik suusaradade hooldamine.

Kõik ei jäänud rahule

Koosolekul osalenud Keava raba servas Linnaaluste külas asuva Tarsi talu peremees Illar Olesk ütles, et tema koosolekuga rahule ei jäänud.
"Minu arust tuldi mütsiga lööma, mis viitab sellele, et neil on seljatagune kindel ja käsk vajab täitmist. Puudus probleemide lahenduste grupeerimine, see pidi spontaanselt kujunema. Palju tuli teemakatkestusi," nimetas Olesk.

Tema hinnangul oli viga ka kaardimaterjali puudulikkus ja internetiühenduse puudumine.

"Ei ole veel vastuseid, kõik on õhus, ja rahule ka ei jäänud, sest korraldajad ei saanudki aru asja olemusest, sest lõpus küsisid nad, kas on vaja veel kokku saada. Kindlasti tuleb veel kokkusaamisi," märkis Olesk.

Olesk on keskkonnaametiga vaielnud ka Keava raba laud-tee üle, mille ta ise 2003.-2004. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahatoel ehitas. Nüüdseks lagunenud laudtee taastamist uus kaitsekord ette ei näe.

Järgmise aasta teises pooles

Kõnnumaa kaitseala kehtib praegustes piirides juba 2000. aastast. Mägi sõnul on see meil väga pikk aeg. "Kaitse-eeskirja uuendamine oli möödapääsmatu, nagu kõigi kaitse-eeskirjade puhul, mis kehtivad enne looduskaitseseaduse kehtimahakkamist 2004," rääkis Mägi.

Mägi sõnul vaatab keskkonnaamet nüüd läbi tsoneeringu muutmisettepanekud erakinnistutel, kaaludes kaitstavate loodusväärtuste esinduslikkust, ja neist lähtudes otsustavad nad, kas muudatusettepanekuid saab osaliselt või täielikult arvestada.

Keskkonnaamet edastab seejärel oma seisukoha keskkonnaministeeriumile, kes vaatab selle üle ja siis läheb eelnõu ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile, siis riigikantseleisse ja valitsusse, kes eelduse järgi peaks järgmise aasta teises pooles uue eeskirja vastu võtma.

Mägi tõdes, et kaitse-eeskirja uuendamine on pikk protsess, eeldatavalt kaks aastat, kuid mõnel juhul on kestnud ka neli-viis aastat.

Allikas: Raplamaa Sõnumid