Eelmise aasta novembrist muinsuskaitse ajutise kaitse all olnud Paluküla Hiiemäe püsiva muinsuskaitse alla võtmise suhtes jõudsid muinsuskaitseameti nõuandva ekspertnõukogu liikmed ühele meelele. Nende arvamused lahknesid teemal, kas kooskõlastada Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering või mitte.

"Tõstukite lubamise poolt oli neli eksperti, aga samapalju oli ka vastu," rääkis ekspertnõukogu liige Heiki Valk koosolekul valitsenud erimeelsustest. Tartu Ülikooli ajaloo-osakonna arheoloogiaõppejõud Valk oli isiklikult suusatõstukite mäele toomise vastu.

Kehtna vallas asuv Paluküla Hiiemägi tahetakse muinsuskaitse alla võtta kui kunagine ohverdus- ja kultuskoht. Kaitse alla mineva ala suuruse peab määratlema muinsuskaitseekspertiis. Heiki Valgi sõnul peaks sinna kuuluma ühtse tervikuna ka Reevimägi. See on koht, kuhu tahetakse rajada puhke- ja spordikeskus.

Kuna Valter Lengi juhitav arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu on eelkõige nõuandev organ, teeb võimalike leevenduste või kitsenduste kohta otsuse kas muinsuskaitsenõukogu või muinsuskaitseamet ise.

Kui Paluküla Hiiemägi võetakse kaitse alla, peab vastava otsuse kinnitama kultuuriminister. Muinsuskaitsenõukogu peab enne 12. märtsi tegema kultuuriministrile ettepaneku, kas Paluküla Hiiemägi võtta püsiva kaitse alla või mitte. Sel kuupäeval lõpeb koha ajutine kaitse.

"See on väga väike lootus, et Hiiemäelt leiab arheoloogidele huvipakkuvat kultuurkihti ning arheoloogilisi leide," ütles Valk Nädalisele. "Seda seetõttu, et kultuskohad olid vähekäidavad." Muinsuskaitse alla tahetakse võtta Paluküla Hiiemägi kui ohverduspaik. Muinsuskaitseameti juhataja-registripidaja Urve Russowi sõnul on registris 316 ohvrinimetusega kohta.

Paluküla Hiiemäe kaitse alla võtmiseks tegi muinsuskaitseametile 1. oktoobril 2003 avalduse maausuliste Härjapea koja vanem Ahto Kaasik. Ta põhjendab avaldust järgnevalt: "Tegemist on suure kultuuriväärtusega alaga, mille kohta leidub rikkalikult mäe sakraalsusest kõnelevaid pärimusteateid. Samas leidub kivikogumeid (kiviaiad ja võimalikud kalmed), mille rajamist võib seostada pühapaigaga. Mäge tuntakse ja kasutatakse sakraalobjektina ka kaasajal. Mägi on üldiselt tuntud kui Hiiemägi ning see on traditsiooniline jaanitule tegemise koht. On andmeid, et mäel käiakse ohverdamas," seisab avalduses.

Paluküla põliselaniku Hugo Kalle ja Harald Tõntsoni ütluste kohaselt olid kiviaiad endise Liivaku talu piirid, mitte muinsusväärsused. Jaanituled käisid kaasas eelmise sajandi hoogsa küla seltsieluga, millel pole midagi pistmist maausuga (vaata 22. jaanuari Nädalist).

Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste ekspertnõukogusse kuuluvad Valter Lang (esimees), Boris Dubovik, Aivar Kriiska, Ain Lavi, Mati Mandel, Jüri Peets, Toomas Tamla, Jaan Tamm, Heiki Valk ja Aldur Vunk.

Matis Song, Nädaline