Keskkonnaminister Villu Reiljanile adresseeritud pöördumises juhitakse ministri tähelepanu sellele, et mäel toimuv ja kavandatav tegevus on teravas vastuolus põlisrahva tavade ja väärtushinnangutega. Pöördumisele on juba enam kui 500 allkirja, teatas Delfile Maavalla Koda.
Paluküla hiiemägi asub Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndis, mille valitsejaks on keskkonnaministeeriumi Rapla maakonna keskkonnateenistus. Paraku pole kohalik keskkonnateenistus seni hiiemäel toimunud majandus- ja ehitustegevust tõkestanud.
Puhkekeskuse rajamisel on üks mäeseljandik läbi kaevatud. Sinna on ehitatud suusasild, silutud suusa- ja kelguradade jaoks mäekülgi, süvendatud tiiki ja raiutud ulatuslikult metsa. Raided on kohati lagedale jätnud kaitsealuse palukuklase pesad.
Rapla maakonna Kehtna vald kavandab Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndis asuvale ajaloolisele hiiemäele ja selle kõrvale suurejoonelise puhke- ja spordikeskuse rajamist. Kavas on ehitada suusatõstukid, staadionid, motell, kämpingud, parklad jm rajatisi.
Projekti rahastatakse peamiselt kultuuriministeeriumi maakondlike tervisekeskuste programmist. Eelmisel aastal eraldati Kehtna vallale sealt 650 000 krooni.
Maavalla Kotta kuuluva Härjapea Koja avalduse põhjal võeti Paluküla hiiemägi elmise aasta oktoobris ajutise muinsuskaitse alla.
Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna peaspetsialist arheoloogia alal Ants Kraut on siiski avaldanud seisukohti, et mäele kavandatav puhkekeskus ei ohusta muistist, vaid pigem väärtustab seda.
Paluküla hiiemäe probleemid peegeldavad Eesti hiite olukorda üldiselt. Täna kuulub vaid neljandik teadaolevatest hiitest muinsuskaitse alla. Paraku ei käsitle ei muinsus- ega looduskaitse hiisi ajalooliste pühapaikadena.
Arutamaks hiite kaitse parandamise võimalusi, tuleb neljapäeval Tallinnas kokku sise-, keskkonna- ja kultuuriministeeriumi ja Maavalla Koja ning Eestimaa Looduse Fondi ühisnõupidamine.