Paluküla hiiemäe kaitsjate püstkoda pani buldooseri nädalaks seisma
Kehtna valla elanik Sven Soomets jõudis eile Paluküla hiie-mäele siis, kui püstkoda oli juba maha võetud ning ajutine kokkulepe mäe kaitsjate ja Kehtna valla juhtide vahel sõlmitud.
“See suusakeskus on valla raha neelaja ning kahtlane äriprojekt,” ütles metsnik Sven Soomets. Ta lisas, et ei tunne isiklikult kedagi valla elanikest, kes Palukülas suusatõstukeid ja suurt keskust näha sooviks.
Kehtna vald on kultuuriministeeriumilt saanud 900 000 krooni spordikeskuse rajamise eeltöödeks ja projektideks ning üle miljoni krooni on tuleval aastal saada. Kogu projekt, mis hõlmab suusatõstukit, teenindusmaja mäe all, kämpingumaju, valgustatud suusastaadioni ning tehislume valmistamise tehnikat, läheb maksma umbes 14 miljonit krooni.
Öine sõnum kutsus kohale
Kehtna vallavanema Kalle Toometi sõnul ei ole kogu projekti rahastamine veel selge, aga ta vihjas, et see on ehitusettevõtte Merko ning pankade projekt, millele riik garantii annab.
Valla volikogu kehtestas septembris, pärast pikki vaidlusi hiiemäe kaitsjatega suusakeskuse ala detailplaneeringu, mille Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing aga vaidlustas. Hoolimata vaidest tahtis vallavalitsus eile alustada hiiemäel buldooseritöid.
Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu nimel saatis Lembi Sepp ööl vastu eilset hiiemäge toetajatele tööde alustamise kohta teate ning eile hommikul kella kaheksaks jõudsid noored Tartust ja Tallinnast kohale, kaasas Soomaalt toodud püstkoja kate.
Enne kella kümmet jõudis Palukülla ka ekskavaator, mis aga jäigi autokasti.
Vallavanem Toomet vihjas hiljem, et töid poleks tegema hakatudki. Toomet kutsus kohale ka politsei, kes avaliku koosoleku seadusest lähtudes noori hoiatas, et nende tegevus ei ole seadusega kooskõlas ning neid võib oodata kuni 12 000-kroonine trahv.
Hiiemäe kaitsjad rüüpasid püstkojas väiksel lõkkel keedetud taimeteed ja pakkusid seda ka vallavanemale. Kui vallavanem Toomet oli lõpuks lubanud, et vähemalt sel päeval tööd ei alustata, soostusid mäe kaitsjad püstkoja maha võtma.
Eile kella neljaks otsustas Kehtna vallamajas koos olnud komisjon, et hiiemäe kaitsjate vaide asjus küsitakse nõu juristidelt ning 16. novembri vallavolikogu istungil võetakse seisukoht selles suhtes, kas on alust detailplaneering peatada.
Hiiepaikade kaitse Eestis puudulik
- “Hiied tuleb kõik pühapaigaks kuulutada ning kaitse alla võtta,” ütles Kehtna valla elanik Sven Soomets, kes end ka maausulisena määratles.
- “See on ususõda,” lausus arheoloog Tanel Moora ja lisas, et tunnustab maausuliste õigust hiiekohtade eest seista, kuid arheoloogina ei soovi sellesse vaidlusse sekkuda.
- Tartu ülikooli filosoofiadoktor, ülikooli arheoloogiakabineti juhataja Heiki Valk ütles juba rohkem kui aasta tagasi oma seisukohavõtus Paluküla hiiemäe kohta, et hiiemägesid on ametlikult vähe väärtustatud. “Hiiekoht on lahutamatu osa harjumuspärasest, ajaloolises ja keskkonnalises mõttes väärtustatud elukeskkonnast, tähtis üksnes oma olemasolu tõttu,” ütles Valk.
- Filosoofiaprofessori sõnul annab Paluküla juhtum tunnistust sellest, et projekti käivitajatel pole respekti traditsiooniliste väärtushinnangute vastu. “Sisuliselt võib tõmmata paralleele nõukogudeaegse praktikaga ehitada kirikud umber spordisaalideks, kuivatiteks, töökodadeks.