Allpool Kehtna vallavalitsuse kiri, kus on seatud kahtluse alla isegi see, et Paluküla hiiemägi on ajalooline looduslik pühapaik ning soovitakse uuendusraiete lubamist hiiemäel. Avalikel koosolekutel selliseid väiteid ei esitatud.  Vt ka Keskkonnaameti vastust antud kirjale: http://dhs-adr-kea.envir.ee/Display.aspx?ID=24319&Root=24319 

 

KEHTNA VALLAVALITSUS


See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Keskkonnaamet

Harju-Järva-Rapla regioon Teie 27.01.2016 e-kiri

Tallinna mnt 14

79513 Rapla

Meie 10.02.2016 nr 8-4/1261-2015-4

Kaitse-eeskirja eelnõu kohta täiendavate ettepanekute ja vastuväidete esitamine


Saatsite meile 27.01.2016. a e-kirjaga Kõnnumaa looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu (edaspidi eelnõu). Menetluse eelnevas etapis eelnevas sõnastuses eelnõu kohta tehtud meie ettepanekutele andsite 24.11.2015. a vastuse nr HJR 15-4/15/22887-3 (edaspidi vastus), millest nähtuvalt olite osade meie ettepanekutega nõustunud. Käesoleval ajal esitatud eelnõus on tehtud mõningad muudatused, mis arvestasid osaliselt ka meie ettepanekuid. Eelnevast tulenevalt esitame eelnõu jätkuvalt reageerimist vajavate sätete kohta alljärgnevad ettepanekud, vastuväited ja küsimused. Oleme arvestanud käesoleva kirja koostamisel eelnõu avalikul arutelul 24.11.2015. a esitatud kaalutlusi ning seisukohti ning toome täiendavalt esile meie poolt oluliseks peetavad kaalutlused ja küsimused.


1. Väited ja ettepanekud eelnõu mõningate sätete kohta

1.1 § 5 lg 3

Peame vajalikuks veelkordselt korrata oma ettepanekut sätte kahe viimase lause sõnastuse kohta, mis oleks alljärgnev.

Lubatud on mootorsõidukitega spordi- ja terviseradade, mis on märgitud kaardil, hooldus Palukülas. Talvisel ajal lumekatte olemasolul on lubatud lumesaanide ja ATV-sõidukitega sõitmine kaitseala valitseja poolt kooskõlastatud märgistatud radadel ning kaitseala valitseja nõusolekul suusa- ja matkaradade ettevalmistamiseks“.


1.2 § 12 lg 2 p 3

Jääme oma ettepaneku juurde, et märgitud säte tuleks eelnõust välja jätta ning sellega kaasneks § 1 lg 2, § 5 lg 3 sõnastuste muutmised ning § 13 lg 2 väljajätmine. Edaspidiste väidete esitamisel arvestatakse siiski eelnõu sõnastust Paluküla piiranguvööndi olemasolust.

Vaieldamatult takistab Palukülla eraldi piiranguvööndi moodustamine Kehtna valla üldplaneeringus näidatud Paluküla puhke- ja virgestusmaa maakasutust ning kehtestatud ning Riigikohtu tasandil kontrollitud detailplaneeringu ellurakendamist. Palukülas asub Raplamaa suurim ja aktiivselt kasutatav spordi- ja terviseradade keskus (seletuskiri, p 2.4), seega täiendavate piirangute seadmine takistab ka maaomanike (s.h Kehtna vald) majandustegevust.

Eelnõu seletuskirja (p 2.4) kohaselt ei ole Palukülas inventeeritud loodusväärtused kõrge väärtusega, sealsed elupaigatüübid on väga väikeste pindaladega ja keskmise esinduslikkusega. Teie vastuse kohaselt peetakse Palukülas üheks oluliseks kaitse-eesmärgiks sealsete servamoodustiste kaitset. Oluline on nende pinnavormide s.h ka Palukülas asuva Hiiemäe kaitse eelkõige metsaraie osas, et vältida maastikuilme olulisi muutusi. Vööndis uuendusraie keelu väljaarvamisel ei ole kavandatud Paluküla piiranguvöönd rangema kaitsekorraga kui senine Kõnnumaa piiranguvöönd.

Eelnevast tulenevalt tunnistate sõnaselgelt Palukülas maastikukaitse primaarsust. Loogiliselt järeldades puudub igasugune vajadus olemasoleva ja suure pindalaga maastikukaitsealase Kõnnumaa piiranguvööndi asendamiseks spetsiaalselt Paluküla Reevi- ja Hiiemäe piirkonda hõlmava Paluküla piiranguvööndiga looduskaitse eesmärgil.

Toonitame, et kultuuriministri 26.05.2004. a käskkirjaga nr 100 tunnistati Paluküla Hiiemägi arheoloogiamälestiseks koos kaitsevööndiga, mistõttu on mägi juba kaitse all.

1.3 § 13 lg 2

Tahtmatult jääb mulje, et sätte lõik „ajaloolis-kultuurilise Hiiemäe säilimine“ võiks tähendada nõukogude ajal kujunenud Hiiemäe maastikuilme säilitamist ja kaitsmist. Eelneva ajaloo ja kultuuri küsitavat seost Hiiemäega käsitletakse käesoleva kirja p-des 1.4, 4.2 ja 4.4

Väidetava rahvapärimuse kaitsmine looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 7 põhjendamatu kasutamise abil pole õiguspärane.

1.4 § 14 lg 2 p-d 2,3

Jääme oma ettepaneku juurde võtta eelnõu sõnastusest välja „Kõnnumaa piiranguvööndis“. Leiame, et lageraie ja turberaie keelamine Keava mägede ja Paluküla piiranguvööndis riivab ebaproportsionaalselt suures ulatuses metsaomanike põhiseaduslikku õigust ettevõtlusele (põhiseaduse § 31). Alljärgnevalt muudetud sõnastused.

2) lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 1 hektari suuruse langina;

3) turberaie kuni 2 hektari suuruse langina.“.

Teie vastuses märgitakse, et Keava mägede piiranguvööndi ja Paluküla piiranguvööndi uuendusraie keeld on tingitud sellest, et paremini oleks tagatud metsaga kaetud pinnavormide ilme säilitamine. Meie käsutuses on ajakirja „Loodusevaatleja“ 1935. a 5. numbri artikkel „Harjumaa kõrgeimal mäel“ koos fotodega (fotod esitati Teile 24.11.2015). Nimetatud materjalist nähtub, et Paluküla Reevimäe ja Hiiemäe maastik oli metsaga valdavalt katmata ning mägedel kasvas tihe lepik. Samalaadset informatsiooni kajastab vastava ala kohta keskkonnamõju hindamise akt ( lk 19). Pärast sõda kasvanud mets on varjanud vaated ning maastiku, seega metsa jätkuv ja kontrollimatu kasv töötab vastu maastiku kaitse-eesmärgile. Metsa heaperemehelikuks majandamiseks on eelnõus raietööde lubamine vajalik. Praegusel juhul anti piiranguvööndile majandustegevuse keeluga sisuliselt sihtkaitsevööndi tähendus ning ei arvestatud dokumentaalselt tõendatud Hiiemäe ajalugu.

Teie vastuse kohaselt kavandatakse eelnõu järgi Kõnnumaa piiranguvööndisse jääval kaitseala osal metsaraiete osas mitmeid leevendusi võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga. Meie veendumusel pole mingeid tõsiseid ja objektiivseid takistusi leevenduste laiendamiseks ka Keava mägede ja Paluküla piiranguvöönditele.

1.5 § 15 p 3

Arusaamatuste ning LKS § 31 lg 2 põhjendamatu tõlgenduse ärahoidmiseks teeme veelkordselt ettepanekut sõnastada säte alljärgnevalt.

3) veekogude (v.a tiikide ja tuletõrje veevõtukohtade) veetaseme ja kaldajoone alaline muutmine;“.


2. Vallavalitsuse 06.11.2015. a kirja p 2 seisukoht

Teile saadetud meie 06.11.2015. a kirja p-s 2 toonitasime, et puuduvad mõjuvad ja ülekaalukad põhjused, miks muudetakse olemasolevat ja toimivat olukorda s.t maastikukaitseala muudetakse looduskaitsealaks. Puudub loogiline ja konkreetsetele asjaoludele tuginev põhjendus, et maastikukaitseala ja selle kehtiv eeskiri ei täitnud maastiku ja looduse kaitsmise ülesannet. Praktilisi maastiku- ja looduskaitsealaseid probleeme saab lahendada olemasoleva kaitse-eeskirja muutmisega. Maastikukaitseala kaitse-eeskiri sätestab (§ 1 lg 1) servamoodustiste ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Eelnõu kohaselt (§ 1 lg 1) kaitstakse koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Olemasoleva eeskirja (§ 16 järgne märkus) ning eelnõu (§ 1 lg 1 p 2) ühiseks aluseks on direktiiv 92/43/ EMÜ. Loogiline ja mõistlik oleks kehtiva eeskirja muutmine direktiivi nr 2009/147/EÜ ja Natura 2000 nõuete valguses.




3. Täiendavad väited ja küsimused

3.1 Keskkonnaministeeriumi 13.01.2005. a kirjast nähtuvalt on kehtiva kaitse-eeskirja nõuete täitmine eelduseks, et kaitstaval alal säilib sellele alale omane maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus, ministeerium ei pidanud otstarbekaks kaitse-eeskirja täiendamist. Peab küsima, mis on kümne aasta jooksul Kõnnumaal niivõrd halvemaks muutunud, et seda protsessi saab peatada ainult läbi looduskaitseala moodustamise.

3.2 Võrreldes kehtiva eeskirjaga võib märgata eelnõuga tehtud mitmeid muudatusi, mille eesmärk jääb meile ebaselgeks, seetõttu esitame alljärgnevad küsimused. Kehtiva eeskirja § 4 lg 2 lubab telkimist ja lõkke tegemist õuemaal, eelnõu jätab küsimuse reguleerimata, kas märgitud tegevused on seega keelatud? Kehtiv eeskiri (§ 5 lg 3 p 3) andis võimaluse valitseja loal metsamajanduskava väljastamiseks, kas eelnõu välistab nimetatud võimaluse? Kehtiv eeskiri sätestab tegevuste kooskõlastamisel vastava menetluskorra, kas eelnõus selle puudumise tõttu tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduse vastavatest sätetest? Küsitavusi tekitab eelnõu § 10 lg 1 fraas „valitseja nõusolekul tähistatud kohas“. Kas eelnõus mõeldakse seda, et korraldaja võtab eelnevalt nõusoleku ürituse maa-ala kohta ning tähistab seejärel vastava koha.

3.3 Ainuüksi vajadus suurendada oluliselt sihtkaitsevööndite maa-ala ei anna mingit juriidilist alust kaitsekorra muutmiseks. Näib otsituna Teie vastuse väide, mille kohaselt majandustegevuse suuremal territooriumil keelustamise tõttu on otstarbekas muuta maastikukaitseala looduskaitsealaks, kuna see iseloomustab paremini kaitsealal leiduvaid looduslikke elupaikasid. Vastuses esitati väide, et looduskaitseala nimetusest ei tulene iseenesest mingeid piiranguid, need tulenevad konkreetse vööndi kaitsekorrast. Seega sisuliselt midagi peale sihtkaitsevööndi pindalade ei muutu ning ikkagi peetakse vajalikuks muuta maastikukaitseala looduskaitsealaks.

 


4. „Kõnnumaa looduskaitseala kaitse-eeskirja” eelnõu seletuskirjas esitatakse otsitud väited


4.1 Seletuskirja p 1 kohaselt on muudatuse tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab osaliselt Natura võrgustikku kuuluva Kõnnumaa loodusala ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala. Kas eelnõu autorid tahavad jätta eksitavat muljet, et olemasoleva maastikukaitsealaga ei saa efektiivselt direktiivi nr 92/43 täita? Seletuskirja väite otsitud iseloomule juhime tähelepanu käesoleva kirja p-s 2, mille kohaselt olemasoleva eeskirja (§ 16 järgne märkus) ning eelnõu (§ 1 lg 1 p 2) ühiseks aluseks on nimetatud direktiiv.

4.2 Seletuskiri (p 2.2) jätab esitamata dokumentaalsed tõendid või õigusaktid, millel põhineb järeldus Hiiemäest kui ajaloolisest looduslikust pühapaigast. Meie käsutuses on kohalike elanike 19.05.2005. a kirjalik pöördumine, mis seletuskirja järelduse kummutab. Tallinna Halduskohtu 24.05.2005. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt kummutasid kohalikest elanikest tunnistajad G. Aasa, H. Kalle, E-L. Velberg seletuskirja järelduse looduslikust pühapaigast. Eelnevaga seondub seletuskirja p 2.2 arvamus, et Paluküla hiiemäe pärimus kõneleb vanast hiiemäest, pühadest puudest, kividest ning inimestest, kes on üht kohta pühaks pidanud ja elavat loodust austanud ning hoidnud. Peab küsima, kas eelnõu autorid soovivad LKS sätete abil kaitsta rahvapärimust?

4.3 Seletuskirja p 2.3 järgi on kaitsealal peamiseks kaitse-eesmärgiks nüüd looduslike elupaikade ja liikide kaitse looduslike protsesside kaudu, seetõttu rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina endise maastikukaitseala asemel looduskaitseala. Looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena iseloomustab loodusreservaati (LKS § 29 lg 1) ning Kõnnumaal puudub selle järele igasugune vajadus.

4.4 Seletuskirja p 2.5.5.2 kohaselt jääb mõlemasse piiranguvööndisse mitu muinsuskaitse- ja kultuurimälestist (tuntumad Paluküla hiiemägi ja Keava linnus) ning hulgaliselt pärandkultuuri objekte, mida uuendusraie võib kahjustada. Küsime, millised konkreetsed pärandkultuuri objektid jäävad Paluküla piiranguvööndisse ning millises õigusaktis on see fikseeritud?

4.5 Seletuskirja p 2.5.5.3 ütleb, et veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine on keelatud, sest see muudaks piirkonna veerežiimi ja mõjutaks veekogude looduslikku elustikku. Tõusetub küsimus, kuidas saab nõukogude ajal eeldatavalt tuletõrjevee kogumiseks kaevatud tiik Palukülas olla seotud loodusliku elustikuga?

4.6 Seletuskirja p 5 kohaselt aitab uus kaitse-eeskiri kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele. Elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks on kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Peab küsima, millised on konkreetsed arvulised ülesanded elurikkuse parandamiseks moodustataval Kõnnumaa looduskaitsealal?



5. Eelnõu ei vasta LKS sätetele

5.1 Eelnõust, seletuskirjast ning Teie vastusest ei lugenud meie välja, et loodusliku elupaiga või liigi seisund oleks ebasoodne, järelduvalt tuleb lugeda elupaiga ja liigi seisund soodsaks. LKS § 3 sätetest lähtudes puudub vajadus olemasoleva kaitstava loodusobjekti tüübi muutmiseks

5.2 Eelnevalt märgitud väidete kohaselt on kaitseala tegelikuks ja peamiseks eesmärgiks maastiku säilitamine ja kaitsmine, seega loodusobjekti tüübiks saab LKS § 28 lg 1 järgi olla maastikukaitseala. Looduskaitseala eeldab eelkõige looduse säilitamist ja kaitsmist (LKS § 27 lg 1), mis Kõnnumaa tegelikku olukorda arvestades pole vajalik.

5.3 Lähtudes LKS § 13 lg 1 ja § 8 lg 5 koostoimest puuduvad eeldused ning pole otstarbekohane muuta maastikukaitseala looduskaitsealaks ning kehtestada uus kaitse-eeskiri.


Kokkuvõtteks

Eelnevat arvestades puudub sisuline ja mõistlik vajadus ning juriidiline põhjendus Kõnnumaa maastikukaitseala asemele Kõnnumaa looduskaitseala moodustamiseks ning uue kaitse-eeskirja tegemiseks.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Kullam

vallavanem

Lisad:
1. „Loodusevaatleja“ 1935. a 5. numbri artikkel „Harjumaa kõrgeimal mäel“ 4 lehel ning eraldi fotod 2 lehel;
2. väljavõte keskkonnamõju hindamise aktist (lk 19) 1 lehel;
3. Keskkonnaministeeriumi 13.01.2005. a kiri 1 lehel;
4. kohalike elanike 19.05.2005. a kirjalik pöördumine 1 lehel;
5. väljavõte Tallinna Halduskohtu 24.05.2005. a kohtuistungi protokollist 4 lehel.

Veljo Väärsi

489 8821 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.