https://atp.amphora.ee/kehtnavv/index.aspx?itm=107799&o=106&u=-1&o2=-1&hdr=hp&tbs=all

Illari Oleski kiri Kehtna vallavalitsusele nr 8-3/946-2017, dokumendi kuupäev 04.09.2017, saabumise kuupäev 06.09.2017.

[Märkus: Illar Olesk kandideerib kohalikel valimistel Kehtna vallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas.]

 

-----------------------------------

Minu järeldused 29. 08. toimunud Paluküla „lollus kuubis“ protsessist.

Eesti Vabariigi põhiseaduses prg. 1 on selgelt kirjas, et kõrgeima riigivõimu kandja on Eesti rahvas kes valib ka oma esindajad, kes võtavad vastu otsuseid millega arendatakse riiki ja seda enamuse huvides arvestades kõigiga, mis aga ei tähenda et peab lõpmatuseni arvestama vähemuse arvamust , eriti kui see toimib arengupidurina. Loodusemees Jaan Riis (Looduse Omnibuss) sõnastas Paluküla usuvaidlused niimoodi: Eesi rahvas on spordiusku ja meid on mitu tuhat korda rohkem kui vastalisi.

Prg. 32 Põhiseaduses ütleb , et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Paluküla Hiie- ja Reevimäel ja ümbruses kulgev trass, mida kasutatakse avatult inimeste terviseharjumuste kujundamisel kuulub nii maa kui ka rajatisena omandusena Kehtna vallale ja ei seda ei tohi meelevaldselt enda omandiks pidada ei Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet ega ükski teine institutsioon ega eraisik. Kõik teostatavad protseduurid , kaasa arvatud metsahooldustööde teostamine peab olema lähtuv omaniku tahtest ja volitatud isikute, keda on usaldanud Kehtna valla Volikogu kui kohaliku rahva esindus ,pädevusest. Võib ja saab vaidlustada volikogu otsuseid ja määrusi, kuid põhiseadus on ülem.

Tänase päeva seisuga on vaidlustatud raieluba , millega omanik tahab oma maal vastavalt Põhi- ja Metsaseadusele teostada metsamajanduskava alusel lubatavaid hooldustöid nii sportimistrassil kui ka ümbritsevatel eraldustel. Raieluba on küll peatatud kuid raidesse minevate puude sissemärkimist ei saa keelata mitte ükski institutsioon peale Kehtna valla Volikogu ja seda põhjusel, et looduse ja kasvava metsa suhtes ei teostata mitte ühtegi otsest keskkonda häirivat muudatust . Näiteks riputavad oma riitustel nii Härjapea ja Maavalla koja liikmed, maausulised jne. Puude külge oma tähiseid, järelikult ei ole neil ka midagi selle vastu kui seda teeme meie, inimesed kes hoolivad üksteisest ja arengust- võrdsuse presumtsioon mis kehtib kõigile.

Minu ettepanek on Kehtna Vallvalitsusele mitte alluda Muinsuskaitseameti ja eraisik Aivar Jürisalu- provokatsioonidele vaid vastavalt raieloale teha ära eeltöö vajaminevate raiete osas puude märkimisega nii raidesse minevate kui ka kindlasti kasvama jäävate puude puhul- sest see on lubatud ja aktsepteeritav tegevus.

Muinsuskaitse nõue jätta raiutud mets , ehk nagu nende esindaja Mikk Mutso on sõnastanud- „aines eksponeerituks muinsuskaitsealale“ ei ole õigustatud ei metsamajanduslikust, keskkonnavaateliselt , ohtlikkuse tasandilt ega ka omaniku kui reaalse kahjukannataja vaadetelt. Muinsuskaitseseaduses pole poolt sõnagi, (prg. 3- mälestiste liigid) , et kasvava metsa üle muinsuskaitsealal on ülim muinsuskaitseseadus. Sellega ületas ametnik oma volitusi, mille on ta allkirjastanud ametijuhendi ja töökohustustega tutvumisel ja kuulub karistamisele. Palukülas on mõningane osa kinnistust muinsuskaitse kaisevööndi nime all. Prg.25 Muinsuskaitseseaduses kohustab ametit säilitama ala vaadeldavuse, selhulgas ka kaugvaate ja kui selle tarvis on vaja teostada raietöid ei ole mitte ühelgi Muinsuskaitse ametniku küll midagi kobiseda. Lisaks kohustatakse samas ka olemasolevate struktuurielementide säilimise ja rekreatiivseks tegevuseks loodud rajatis Palukülas seda ka on. Muinsuskaitseamet on tegutsenud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Muinsuskaitseseaduse kontekstis reeturlikult , diletantlikult ja tahtlikult valelikult oma esindajate kaudu. Väga kummaline on , et nõutakse raiutud puude vedelema jätmist raielangile, sest ka hooldus-ja trassiraie on oma olemuselt metsaseaduse mõistes raielangid, kuid ollakse nõus tüveste järkamisega. Metsanduslikus „ keeles“ oleks korrektne tekst: Pärast langetamist tüved järgatakse, koondamist ja kokkuvedu ei toimu . Politseikeeles: pärast tapmist laip tükeldatakse ja jäetakse sündmuskohale.

Hämmastab Paluküla ala arengu vastaste kahepalgelisus väidete osas tüvede vedelema jätmisel. Mis oleks Hiiest võetud metsamaterjalile väärikam lõppkasutus kui tuli, tulematus on nende enda traditsioonides ja Maavalla koja kodulehel eelistatuim maise keha väärindamine! See et Aivar Jürisalu ja tema kaakondsed puht kiusust vägivallatsevad takistades omaniku tahet , mitte oma põhimõttelistest vaadetest lähtuvalt on küll kinnitust leidnud. Maavalla ja Härjapea koja liikmed ja jüngrid käivad ikka mõned korrad aastas Reevimäel lõket tegemas, hooimata Keskkonnaameti keelust , korjates lõkkepuid sealtsamast- silmakirjalikkus kuubis!

Resümee ja ettepanek Kehtna vallale:

  1. Teostada kasvava metsa raideks märkimine ilma teiste osapoolteta, kuna see on lubatud ettevalmistav tegevus. Selle jaoks sõlmida usaldatava isiku või organisatsiooniga leping, millega distantseerutakse. Tegemist on nii või teisiti ettevalmistava vajaliku tööga.

  2. Metsaseaduse prg. 12 lubab teostada metsakorraldustöid ainult tegevusloa alusel mis Kehtna vallal on tõendatud , kuna raieload on väljastatud. Muinsuskaitseametil ja muudel kolmandatel isikutel kes on arvanud heaks lubasid vaidlustada ja osalesid kasvava metsa raideks märkimisel tegevusluba puudub millega nad rikkusid ka seadust.

  3. Prg 28 Metsaseaduses kirjeldab raide tegevused ja ka selle osa metsamajanduslikest töödest mis ei kuulu raide alla ehk on omaniku vastutusalas teosatav ilma reguleeriva paberita ja see on kuni kaheksasentimeetrise rinnasdiameetriga (1,3 m kõrguselt) puude ja põõsaste raide kogu olemasoleva territooriumi ulatuses ja seda tegevust ei saa keelata küll keegi ega miski hoolimata piiranguvööndi eripärast.

  4. Prg. 35 Metsaseaduses kinnitab lõkketegemiskeelu ilma omaniku loata.

  5. Prg 37 Metsaseaduses ütleb üheselt mida võimaldab raieõigus metsa omanikul teha oma omandiga ja Muinsuskaitseametil pole selle kohta küll midagi vaja sõna võtta.

  6. Trassi hooldus läheb Metsaseaduse prg. 12 alla ehk ei vaja mitte mingit teiste ametkondadega , eraisikutega ega ühiskondlike organisatsioonidega kooskõlastamist vaid allub ainult omaniku tahtele- trass on looduses olev koridor mis vastavalt oma laiusele maapinnal võib olla sama lai ka kõrguses. Need puud , mis ulatuvad trassikoridori verikaalsuunas vaatlemisel võib vastavalt omaniku tahtele panna raidesse ilma vaidlustamata.

Aga tänan!

Illar Olesk

Tarsi talu, Linnaaluste küla, MTÜ Kõnnumaa Külastuskeskus. tel. 5135351