Kommentaar: Paluküla hiiemäe eest seisjad loodavad, et arusaamatused lahendatakse. Ühtlasi, et arvestataks hiiemäega kui loodusliku pühapaigaga.

...

https://atp.amphora.ee/kehtnavv/?o=106&o2=114876&u=null&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=k%C3%B5nnumaa&itm=141507&clr=history&pageSize=20&page=1

'KEHTNA VALLAVALITSUS


Hr Sander Laherand
Keskkonnaamet
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Kuupäev digitaalallkirjas nr 6-1/585-2018-1



Kehtna valla seisukoht Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta.


Vastuseks Teie 24.04.2018 kirjale, mis on registreeritud Kehtna vallavalitsuse registris numbriga 7-4/18/6249 esitame Kehtna vallavalitsuse vastuväited ja ettepanekud.

1. Kehtna vald soovib asjas avalikku arutelu.
   
   

Keskkonnaamet on teinud Kehtna Vallavalitsusele määruse eelnõu ja selle seletuskirja ning lisade tutvumiseks edastamisel looduskaitseseaduse (LKS) § 9 lõike 4 punkti 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. LKS § 9 lõikes 6 sätestatakse, et kui menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud vastuväidet menetluse läbiviija ettepanekule mitte korraldada kaitse alla võtmisel avalikku arutelu, loetakse menetlusosaline asja arutamisest avalikul arutelul loobunuks.

Kehtna Vallavalitsuse poole on pöördunud määruse avaliku väljapaneku raames MTÜ Paluküla Klubi esindajad, et saada Kehtna Vallavalitsuse seisukohta eelnõule, samuti on nad edastanud vallavalitsusele oma esmased seisukohad määruse eelnõule.

Kehtna Vallavalitsus on seisukohal, et Kõnnumaa maastikukaitsealale jääv Hiiemäe on ala, mis on Kehtna valla elanikele oluline ning nii kohalikud kui ka kaugemal elavad inimesed väärtustavad paika väga. Valla elanike ja ka kaugemal elavate inimeste seas on inimesi, kes pooldavad Hiiemäel täielikku rahu ja minimaalset liikumist, kohati suisa täielikku puutumatust kogu Paluküla Hiiemäe alal. Samuti on vallaelanike ja väljaspool valda elavaid inimesi, kes pooldavad ja näeksid alal väikesemahulist arendust, ja neid, kes leiavad, et alal võiks olla suuremahuline arendus. Sellele seisukohale on jõudnud oma ekspertarvamuses Jüri Metssalu oma 15.05.2015 eksperthinnangus „Looduslike pühapaikade hindamiskriteeriumid“ Muinsuskaitseametile (Metssalu, 2015).

Suur avalik huvi piirkonnas toimuva ja ka Hiiemäel sporditegevuse arendamise osas on välja toodud ka K. Aadna (2016) magistritöös: „Kõnnumaa maastikukaitseala Paluküla Hiiemäe majanduslik väärtus“, milles ta on analüüsinud Kõnnumaa maastikukaitseala Paluküla Hiiemäe majanduslikku väärtust ilma arenduseta ja arendusega puhke- ja spordikeskuseks.

Oma uurimuse tulemusena nentis K. Aadna, et tänaseni puuduvad Rapla maakonnas suuremad puhke- ja spordi- ning mäekeskused, mis tingib talispordi harrastajate vajaduse sõita teistesse maakondadesse asuvatesse spordi ja suusakeskustesse. K. Aadna on selgitanud, et mitmetel Kõnnumaa maastikukaitseala ja Paluküla Hiiemäega seotud ümarlaudadel, millel ta magistritöö koostamise raames osales, ning läbi viidud küsitluste tulemusel on selgunud, et huvi Paluküla kui spordi tõmbekeskuse rajamiseks on suur kogu maakonnas, aga lisaks sellele ka väljaspool Rapla maakonda. (Aadna, 2016). Uuringuga on autor leidnud, et: „Ligi pooled vastajatest (48%) peavad Kõnnumaa maastikukaitseala olemasolu pigem oluliseks ning 27% vastajatest väga oluliseks. Täiesti ebaoluliseks peab Kõnnumaa maastikukaitseala olemasolu 5% ning pigem ebaoluliseks 11% vastajatest. Küsimusele ei osanud vastust anda 10% vastajatest. Kõnnumaa maastikukaitseala külastustihedust uurides selgus, et üksnes 2% vastajatest külastab kaitseala iga päev ning 8% igal nädalal. Peamiselt on nende vastajate külastuse eesmärk sportimine, aga ka püha paikade külastamine. Ligikaudu pooled (59%) külastavad kaitseala 1-2 korda aastas või harvem. Paar korda kuus külastab Kõnnumaa maastikukaitseala 31% vastajatest“ (Aadna 2016 lk 31.)

Küsitlus tõi välja ülekaalukalt külastatavuse eesmärgina sportimise, mille alla loetakse ka kelgutamine, kettagolfi mängimine ning lumelauaga sõitmine; samuti oli oluliseks eesmärgiks külastatavusel matkamine, jalutamine või linnuvaatlus. Kõige harvemini nimetati külastuse eesmärgina palvustel osalemist ning pühapaikade külastamist (Aadna, 2016, lk 32)

Küsitletavad on andnud magistritöö tarbeks vastustena lisaks veel oma hinnangu, Kõnnumaa maastikukaitsealal puhke- ja sporditegevuse arendamise ning hiietavade hoidmise olulisuse kohta. K. Aadna on tulemuste põhjal leidnud, et ligikaudu pooled peavad puhke- ja sporditegevuse arendamist väga oluliseks ning 33% vastajatest pigem oluliseks. Paluküla Hiiemäe hoidmist maausulistele peab küsitluse kohaselt väga oluliseks 11% vastajatest (Aadna, 2016, lk 33). Paluküla Hiiemäele puhke- ja spordikeskuse rajamist pooldas kokku 71,18% vastajatest (Aadna, 2016, lk 44). Magistritöös on uuringuga välja tulnud ka asjaolu, et Hiiemäe ala ümber on pikki aastaid kestnud vaidlused ja konflikt erinevate vaadete ja huvide vahel (Aadna 2016, lk 32-33).

Uuringu tulemuste põhjal on autor kokkuvõtvalt leidnud, et Paluküla puhke- ja spordikeskuse arendamisega suureneks kaitseala külastussagedus, kuid seda eelkõige Paluküla Hiiemäe piirkonnas (Aadna, 2016 lk 53) Käesoleva uuringu tulemuste põhjal on autor esitanud soovituse Kehtna vallal ühiskonna huve arvesse võttes arendada Paluküla Hiiemäge puhke- ja spordikeskuseks, tuues seejuures maakonda juurde võimalusi looduses puhkamiseks ja sportimiseks ning kasutades selleks ära Kõnnumaa maastikukaitseala looduskeskkonda. Autor on märkinud seejuures, et vaatamata Paluküla puhke- ja spordikeskuse arendamisele suunatud avalikule huvile, tuleb arvestada ka vähemuse ehk käesolevas töös maausuliste huve, traditsioone ja tõekspidamisi. (Aadna, 2016, lk 55).

Seega on antud juhul asjas vallavalitsuse hinnangul avalik huvi väga suur ja asja ei ole võimalik arutada ilma avaliku aruteluta.

2. Kehtna vald on seisukohal, et Hiiemäe alal piisab maastikuilme ja pinnavormi säilitamise, metsa- ja poollooduslike koosluste, kaitsealuste liikide elupaikade ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti kaitse eesmärgi saavutamiseks kui kehtestada seal piiranguala.
   
   

Keskkonnaameti esitatud Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu 3. peatükiga soovitakse kohaldada Hiiemäe alale kaitsealana sihtkaitsevööndit, kus on § 12 sätestatu kohaselt keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: majandustegevus, loodusvarade kasutamine.

Hiiemäe sihtkaitsevööndis on eelnõu § 10 kohaselt lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas; Hiiemäe sihtkaitsevööndis talispordi ürituse ja kooli spordiürituse, välja arvatud rattavõistluse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas. Lisaks on lubatud: kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas ning rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitsealal valitseja nõusoleku tähistamata kohas; Hiiemäe sihtkaitsevööndis rattavõistluse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas; kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; Hiiemäe sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; Hiiemäe sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ka liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus; olemasolevate rajatiste hooldustööd; tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks; tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.

Eelnõu § 11 sätestab Hiiemäe sihtkaitsevööndis vajaliku tegevusena poolloodulike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajaliku niitmise ja karjatamise ning puu- ja põõsasrinde harvendamise.

1. Kehtna vallavalitsus on seisukohal, et eelnõus ega selle seletuskirjast ei nähtu, miks on Hiiemäe ala puhul valitud kaitseks just sihtkaitsevöönd. Valla hinnangul piisab ala kaitseks piiranguvööndist. Seletuskirjast ei selgu ühtegi põhjust, mis tingiks vajaduse sihtkaitsevööndi järele. Seletuskirjas esitatud kirjelduste kohaselt on pigem olukord alal aastate vältel paranenud ning kaitstavad maastikuilme, pinnavorm, metsa- ja poollooduslikud kooslused, kaitsealuste liikide elupaigad ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objektid ei ole kuidagi ohus. Küll tuleb välja ajalehe Postimees artiklist: „Amet pakub Paluküla hiiemäel spordisõpradele ja maausulistele kompromisslahendust“ (Torpan, S. (24.04.2018) https://maaelu.postimees.ee/4477740/amet-pakub-palukula-hiiemael-spordisopradele-ja-maausulistele-kompromisslahendust), et eeskätt soovitakse kehtestada sihtkaitsevöönd, et saavutada kompromiss erinevate huvigruppide vahel. Vald on seisukohal, et sihtkaitsevööndi kehtestamine ei täida soovitud eesmärki saavutada nn kompromiss aastaid kestnud erimeelsuste osas maausuliste ja ülejäänud osapoolte vahel. Asjaolu, et Hiiemäe kinnistul asub arheoloogiamälestis Paluküla hiiemägi (registreeritud kultuurimälestiste registris nr 27194 all; mälestise kaitsevööndi piir kulgeb mööda 90 m samakõrgusjoont), ei ole takistanud seni mingil moel tõkestamast kaebustega kinnistul olevate suusaradade hoolduseks vajaliku kuivanud puude raiet. Selle sisuline vaidlus kestab kohtus teist aastat. Asjaolu, et sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate radade hooldus, ei taga paraku mingilgi moel, et hoolduseks vajalik kuivanud puude raieks taotletaks taaskord kohtult keeldu tuginedes usulistele vaadetele või mõnel muul alusel.
   
   
2. Kehtna vallavalitsus on seisukohal, et esitatud eelnõu vaatamata sellele, et §-s 10 on loetletud mitmed tegevused, mis on lubatud sihtkaitsevööndis, piirab ja takistab oluliselt ning põhjendamatult tegevust Hiiemäel.
   
   

Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 3 lõiked 1 ja 2). Keskkonnaameti esitatud määruse eelnõu seletuskirja punkti 2.5.4.4. kohaselt on kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Kuigi selle kohaselt on eelnõu §-s 10 loetletud tegevused majandustegevusena lubatud, pärsib see siiski oluliselt ettevõtjate tegevust, kuna valdavalt tuleb igaks tegevuseks kaitseala valitsejalt nõusolekut küsida.

Eeltoodust lähtudes on Kehtna vallavalitsuse seisukoht, et suurest avalikust huvist lähtudes tuleb asja arutada avalikul arutelul ning Hiiemäe ala kaitseks on piisav kui kehtestada sellel piiranguvöönd.


Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt










Indrek Kullam

Vallavanem




Lisad:

1. Metssalu, J. (15.05.2015) Looduslike pühapaikade hindamiskriteeriumid: eksperthinnang.
   
   
2. Aadna, K. (2016) Kõnnumaa maastikukaitseala Paluküla Hiiemäe majanduslik väärtus: magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, Tartu. https://digi.lib.ttu.ee/i/?6950 (15.05.2018)