Rapla kihelkonna Palukyla hiiemäe haldamise lähtepunkte

 

Maa-ala

Palukyla hiis on mitme astanguga kõrgendik, mida piirab läänes Palukyla - Lau tee, põhjas Palukyla – Hiietaguse talu tee, idas Palukyla – Hiietaguse talu tee ja Hiietaguse talu – Liivaku talu tee ning lõunas Hiietaguse talu – Liivaku talu tee.

Maa-ala piiritlemine tegevuste kaupa

Liivaku talu varemete piirkond: hiiega otseselt mitteseostuvad tegevused ja rajatised, näiteks õppepäevad, ööbimine, käimlad, viidad ja stendid jms. 

Reevimägi: rahvakalenderi tähtpäevadega seotud kogunemised, näiteks leedotuli (jaanituli), yhispalvused, kiikumine.

Hiiemäe tipp: mõtlus, eraviisilised taiad.

Tõnni auk: eraviisilised taiad.

Hetkel määratlemata paik: kalmed.


Haldamine

Hiie haldamisel tuleb silmas pidada järgmist:

  • Hiis on põlisrahva ajalooline (maausuline) pyhakoht, kus kehtivad pärimuslikud tavad. Tavade eiramisel rikutakse hiie pyhadust. Tavade mittejärgimine võib ohustada inimese heaolu, tervist ja elu.
  • Hiie pind ja sellest kasvavad puud ja põõsad on puutumatud.
  • Puutumatud on ka hiide jäetud annid.
  • Hiis paikneb maastikukaitsealal ja seal asub kaitsealuse palukuklase haruldane koloonia.
  • Hiie pind peidab kultuurikihti.
     

Hiies on keelatud

  • kasvavate puude, põõsaste ja okste raiumine;
  • pinnasetööd;
  • loomulike vajaduste rahuldamine;
  • riid, vandumine ja vägivald;
  • purjuspäi viibimine ja piiritusjookide tarvitamine;
  • lärmamine;
  • sipelga- ja linnupesaade ning loomaurgude lõhkumine:
  • kyttimine;
  • marjade, seente jt metsaandide korjamine.
  • Hiide ei tooda loomi.
  • Hiide ei sõida masinad.
  • Hiide või yle/läbi hiie ei veeta tehnilisi liine ja trasse.


Hiies on lubatud

  • Käia yksi ja seltskonnaga;
  • selleks ette nähtud paikades (Reevimägi, Hiiemägi) korraldada rahvayritusi, kus ei kasutata heli- ja valgustehnikat;
  • teha lõket selleks ettenähtud paikades (Reevimägi, Hiiemägi ja Tõnni auk);
  • koristada metsa alt maha langenud puid ja oksi (kasutades selleks käsisaagi ja kirvest) ning põletada neid selleks ette nähtud lõkkekohtades.
  • suusatada ja kelgutada, kuni seda ei takista puud ja piirdeaiad. 


Loetletud tegevuste toetuseks on lubatud hiide rajada

  • lõkkeplatsid (tulease, istepingid, prygikastid);
  • pystkoda;
  • hiieait;
  • kiige;
  • piirdeaiad ja väravad;
  • matusekoht;
  • hiiesaun (juhul kui õnnestub tuvastada selle esialgne asukoht).

Pidades silmas, et suur jagu inimesi ei oska vähemalt esialgu end hiies viisakalt ylal pidada (joomaseltskonnad), tuleb lõkkekoht rajada ka Liivaku talu juurde. Samas oleks ka prygikast ja käimlad. Liivaku talu varemed võiks kohendada igameheõiguse katusealusteks, kus võiks olla võimalus ööbida ja syya valmistada. Kõik vajalikud viidad ja teabematerjal paigutatakse Liivaku talu juurde. 


Hiie haldamise tegevuste eelistusjärjekord

Peamine ja samas kõige lihtsam ja odavam osa hiie haldamisest on hiiepuude ja põõsaste rahule jätmine. See tegevus algab 2003. a. detsembris ja kestab nii kaua, kui hiis on olemas. Tegevuse tulemusel kujuneb lähima kymne aasta jooksul inimtegevuse poolt rikutud aladel, raiesmikel ja niitudel võsa. Järgnevate aastate jooksul kujuneb hiiest mets ja veel hiljem põlismets – küps hiis.

Võimaluse korral:

  • koristatakse hiie alt maha langenud puud ja oksad;
  • rajatakse lõkkekohad (esialgu Liivaku talu juurde ja Reevimäele, edaspidi Hiiemäe tippu ja Tõnni auku) ja kiige;
  • rajatakse Liivaku talu peatuskoht;
  • rajatakse piirdeaiad ja väravad;
  • rajatakse pystkoda;
  • rajatakse matusekoht;
  • rajatakse hiieait;
  • rajatakse hiiesaun.


Kasusaajad

Hiiest ei taotleta otsest materiaalset kasu. Samas kaudne kasu ja sellest otsese kasu saajate ring on lai.

Kohalikud elanikud saavad jätkata traditsioonilisi tegevusi: leedotule (jaanitule) tegemine jt rahvakalendri tähtpäevade tähistamine; kooskäimine, ohverdamine ja palvetamine. Matmispaiga taastamise või rajamise järel on võimalik matta oma lahkunuid kodukohta (tuhamatus). Traditsioonide jätkamise kaudu väärtustatakse kodupaika kui elukeskkonda, mis suurendab inimeste rahulolu, parandab tervist ja toimetulekuvõimet. Loetletud hyvesid suurendab veelgi paikkonna paranenud maine.

Kehtna valla ja laiemalt Raplamaa elanikud saavad koha, kus koguda (vaimu)jõudu ja tugevdada rahvuslikku identiteeti.

Eesti yhiskond laiemalt. Hiiekoha päästmine ja väärikas hoidmine aitab kaasa rahvusliku identiteedi ja yhiskonna moraalse taseme tugevdamisele. See on kindel märk sellest, et meil on rahvusriik, mis hindab põliseid väärtuseid ja kus majanduslik kasu pole peamine eesmärk, mida (noored) inimesed peaksid taotlema.

Eesti riik – järgitakse põhiseaduslikku eesmärki hoida eesti kultuuri.

Piirkonnas elavatel ja sealt pärit maausulistel säilib koht, kus korraldada usulisi talitusi ja kuhu sängitada lahkunute põrm.