Harju Elu artiklis kirjutatakse Paluküla hiiemäge ohustavatest htegevustest ja kavadest.
"Paluküla Hiiemägi – pühapaik, mida häirib spordiarendus". Autor Merit Põld. Harju Elu. 22.03.2026
https://harjuelu.ee/palukula-hiiemagi-puhapaikmida-hairib-spordiarendus/
Paluküla Hiiemägi – pühapaik, mida häirib spordiarendus
KESKKOND 22.03.2026
Merit Põld
Ajakirjanik
Piirkonna suurim mägi on nii ajalooline looduslik pühapaik, kui tervisesportlaste magnet. FOTO: erakogu
Paluküla Hiiemägi Rapla maakonnas on rikkaliku pärimusega ja maastikuliselt selgelt eristatav ajalooline looduslik pühapaik. Mägi on sattunud aga aastatepikkuse terava konflikti keskmesse: vallavalitsus plaanib koos arendajatega rajada mäele ja selle ümbrusesse mastaapse spordikeskuse, mis ohustaks ajaloolist pärandit ja looduskaitsealust maastikku.
Tegu on Natura alal paikneva väljapaistva ja erilise kohaga, mägi on piirkonnas võimsaim. Tervisesporti on seal harrastatud juba aastakümneid, probleem seisneb selles, et plaanitav arendus ei arvesta ei ajaloolist ega ka looduslikku väärtust.
21. sajandi algusest on Paluküla Hiiemägi olnud avaliku vaidluse ja vastasseisu objektiks. Plaan rajada mastaapne spordikeskus on tekitanud pingeid looduskaitsjate, teadlaste, maausuliste ja kohalike elanike vahel. Teisalt toetavad arendust vallavalitsus, spordielu edendajad ja osa elanikest. Konflikt on kestnud aastakümneid ning probleem seisneb selles, et iga uue rajatisega suureneb surve mäele ja väheneb pühapaiga kultuuriline ning looduslik väärtus.
Pühapaigas käimine on häiritud
Mägi tsoneeriti 2019. aastal piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse, kuid see ei ole taganud pühapaiga piisavat kaitset ning ära ei ole langenud ka mitmed muudatuste plaanid. „Uute arendajate eestvedamisel on mäe alla ehitatud teenindushoone, mis hiie kaitsjate arvates oleks võinud olla mäest kaugemal, parkla juures. Sel talvel paigaldati osa nõlva ulatuses kruvivaiadega kinnitatud tõstuk (taotluses nimetati seda treeningseadmeks),“ räägib ökoloog Toivo Sepp.
Pühapaigas käimist segavad kaamerad mäe all, samuti valjud helid.. „Helisüsteemi jaoks saadud toetusega kaasnenud nähtuseks on sel talvel olnud peamiselt nädalavahetustel mäel kõlaritest lastav vali muusika. Mägi asub keset loodusmaastikku, mis on koduks metsloomadele ja kus on ka mitmed haruldased linnud. On kerkinud küsimus, kes üldse saaks kaitsta mäge, inimesi ja loomi sellise mürareostuse ning muude pühapaika sobimatute tegevuste ja rajatiste eest ning kuivõrd saavad hiiemäe eestkostjad osaleda mäe kaitsmises.
21. sajandi algusest on Paluküla Hiiemägi olnud avaliku vaidluse ja vastasseisu objektiks. Plaan rajada mastaapne spordikeskus on tekitanud pingeid looduskaitsjate, teadlaste, maausuliste ja kohalike elanike vahel.
Sepa sõnul ei ole mitmel puhul aru saadud paiga erilisusest, tähendusest, väärtusest ja haavatavusest. Muinsuskaitseameti eksperthinnang mälestise piiride laiendamiseks kogu mäele valmis 2017. aastal, kuid piire pole laiendatud tänaseni. 2022. aastal rääkis Kehtna vallavalitsus kinnistu müügi võimalusest soodustamaks puhke- ja spordikeskuse arendamist. Ka 2025. aasta visioonidokumendis on sellist võimalust mainitud, ehkki kohalikud elanikud on maa müügi mõttele selget vastuseisu väljendanud. Samuti käsitletakse visioonidokumendis ühe alternatiivina mäeprofiili muutmist nõudvate mäetõstukite paigaldamist ning mainitakse võimalikku mäepiletit.
Piirid vajavad selgust ja kokkulepet
Muinsuskaitseameti arheoloogia ja looduslike pühapaikade nõunik Krista Karro (pildil) toob välja, et otsus paigaldada sel aastal suusatõstuk muinsuskaitseametit kaasamata oli valla poolt ootamatu käik. Tõstuk paigaldati küll kaitsevööndist napilt väljapoole, kuid sellegipoolest mõjutab see vaateid mälestisele ning mälestise kasutamist loodusliku pühapaigana. Karro sõnul võiks seal olla mõõdukas suusamägi väheste tehniliste vahenditega, mis pakub kompromissi ja rahu kõigile osapooltele. Probleem seisneb selles, kuidas säilitada pühapaiga rahu ja ajalooline väärtus, võimaldades samal ajal tervisespordi harrastust.
Paluküla Hiiemägi võeti arheoloogiamälestisena riikliku kaitse alla 2004. aastal (registrinumber 27194) ning 2022. aastal lisati ajaloolise pühapaiga mälestise liik, mis tuleneb 2019. aastal põhjalikult uuendatud muinsuskaitseseadusest. 2004. aastal määratud mälestise piirid ei vasta aga tegelikult pärimusega kaetud alale.
2015. aastal andis ekspert Jüri Metssalu pühapaiga piiride hinnangu, 2019. aastal moodustati keskkonnaameti ettepanekul samale alale Kõnnumaa maastikukaitseala hiiemäe sihtkaitsevöönd. Kultuurimälestise piiride laiendamise menetlus jäi pärast 2017. aastal algatatud piiride laiendamise menetlust pooleli, kuid muinsuskaitseamet on lubanud, et käesoleval aastal võetakse menetlus uuesti ette, arvestades kõigi osapoolte huve. Probleem on keeruline: teaduslik metoodika peab sobituma kohalike elanike ja maausuliste huvidega, et leida lahendus, mis oleks aktsepteeritav kõigile.
Pühapaikade hoidmine on osa nii looduse kui ka muinasväärtuste kaitsmisest
„Arusaadavalt on mäega seoses erinevaid huvisid, kuid alati tuleks arvestada ka paiga tähendust ja pühapaiga eestkostjate arvamusega. Oluline oleks kõik huvigrupid sisuliselt kaasata. Seda näeb ette ka rahvusvahelise looduskaitseliidu juhend „Looduslikud pühapaigad. Juhend kaitsealade valitsejatele”, mille ka Eesti on heaks kiitnud,“ selgitab Toivo Sepp.
KOMMENTAAR
Kaitsmine ja areng peavad olema tasakaalus
Rynaldo Puusep
Kehtna abivallavanem
Kehtna vallale kuuluv Hiiemäe kinnistu on aastakümnetega kujunenud riikliku tähtsusega alaks, kus tuleb tasakaalustada pühapaiga kaitse ja piirkonna arengu huvid. Vallavalitsus peab oluliseks, et Hiiemäe tipp ja vaimsed paigad, nagu Tõnni auk, jääksid kaitse alla. Samas nähakse Loode-Eesti kõrgeima mäetipu ümbruses potentsiaali regionaalse puhke-, spordi- ja loodushariduskeskuse arendamiseks, et luua noortele võimalusi ja hoida elu maal. Valla hinnangul ei ole keskus ilma tõstukita majanduslikult jätkusuutlik.
Detailplaneering koos suusatõstukitega on jõustatud riigikohtu otsusega ning kohtumenetlused on valdavalt lõppenud valla kasuks. Vallavalitsuse sõnul on huvitatud osapooli aastate jooksul korduvalt kaasatud. Arendustegevus on kavandatud pigem Reevimäe nõlvale, et vähendada survet Hiiemäe tipule, kuid ulatuslikud piirangud on valla hinnangul takistanud ettevõtlust ja töökohtade loomist. Valla arengukavas aastani 2035 on puhke- ja spordikeskuse arendamine, sh suuremate tõstukite rajamise võimalus, jätkuvalt eesmärgina kirjas. Vallavalitsus peab võimalikuks lahendada õiguslikud küsimused koostöös riigiasutustega ning soovib ühendada looduskaitse, kultuuripärandi hoidmise ja piirkonna majandusliku arengu, arvestades ka pühapaigaga seotud kogukondade seisukohti.
KOMMENTAAR
Tegemist ei ole ehitisega
Olavi Randver
Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna spetsialist
Treening- ja õppeseade on paigaldatud Kõnnumaa maastikukaitsealale, Hiiemäe sihtkaitsevööndisse, mille eesmärk on säilitada maastikuilme, pinnavorm, metsa- ja poollooduslikud kooslused, kaitsealuste liikide elupaigad ning ajaloolis-kultuuriline väärtus. Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegemist ehitisega ning selle paigaldamiseks ei olnud vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Seade kinnitatakse kruvivaiadega, rasketehnikat ei kasutata ning seda saab kasutada vaid lumikatte olemasolul. Amet leiab, et ajutine lahendus ei mõjuta elupaiga tüübi seisundit. Suusaradade hoolduseks on antud nõusolek tingimusel, et piisava lumikatte puudumisel, kui tekib oht niidukamara kahjustamiseks, masinatega sõita ei tohi.
Kõnnumaa maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kuigi piirkonnas on kaitsealuste linnuliikide leiukohti, toimuvad talvised tegevused väljaspool pesitsusaega ega häiri linde oluliselt. Ameti hinnangul ei muuda kavandatud tegevus maastikuilmet, pinnavormi ega hiiemäge kui ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti. Natura staatus ja sihtkaitsevöönd ei tähenda kõigi tegevuste keeldu, vaid keelatud on vaid kaitse-eesmärki ohustavad tegevused.