Uudised

Keskkonnaamet pakub lahenduse Paluküla hiiemäega seotud vaidlusele
23.04.2018

Keskkonnaamet plaanib Paluküla hiiemäega seotud väärtuste kaitseks moodustada Kõnnumaa maastikukaitsealale Hiiemäe sihtkaitsevööndi.

Kohalike vaidlused Raplamaal Kõnnumaa maastikukaitsealal asuva Paluküla hiiemäe kaitsmise teemal on kestnud aastaid. Ühelt poolt näevad kohalikud elanikud hiiemäge kui olulist puhke- ja sportimisala, kus peaks olema lubatud spordiürituste korraldamine ja spordikeskuse rajamine, teisalt on maausulised seisukohal, et ajalooline looduslik pühapaik peaks olema täiesti puutumatu.

„Keskkonnaamet peab oluliseks, et lisaks Kõnnumaa maastikukaitseala loodus- ja maastikuliste väärtuste kaitsele jõuaks kokkuleppele ja ühisele arusaamale ka erinevad huvigrupid ning seetõttu olemegi püüdnud kaitsekorra muutmisel arvestada kõigi osapoolte seisukohti, et Kõnnumaa kaitseväärtused oleksid hoitud ja samas säiliks võimalus harrastada sporti sealsetel matkaradadel,“ lausus Riina Kotter, Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist.

Kuna Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekord on muutmisel, täiendas Keskkonnaamet kaitse-eeskirja eelnõud ja plaanib hiiemäe väärtuste kaitseks moodustada Hiiemäe sihtkaitsevööndit, mille eesmärgiks on kaitsta nii maastikulisi väärtusi ja looduskooslusi kui ka Paluküla hiiemäge kui ajaloolis-kultuurilist objekti. Uue kaitsekorraga ei lubata pinnase- või ehitustöid, mis kahjustavad pinnavormi ja maastikuilmet, samuti ei lubata majandada hiiemäel kasvavat metsa. Endiselt on aga spordisõprade rõõmuks võimalik kasutada ja korras hoida olemasolevaid matka- ja suusaradu ning korraldada radadel spordivõistlusi.

Alates 2015. aastast on toimunud kaitsekorra muutmisega seoses mitmeid avalikke arutelusid. Keskkonnaamet on teemat arutanud nii kohaliku omavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja teiste riigiasutuste kui ka maausuliste kohalike esindajatega.

„Kaitsekorra koostamisel on arvestatud kõigi osapoolte seisukohti ja ettepanekuid ning püütud leida kompromisse. Tänan kõiki, kes on oma arvamust avaldanud ja aidanud ühiselt leida parimat lahendust, erilised tänud Kehtna Vallavalitsusele, Muinsuskaitseametile ja Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingule,“ lausus Riina Kotter.

Keskkonnaamet saadab parandustega kaitse-eeskirja eelnõu kõigile huvigruppidele tutvumiseks. Täpsemalt saab kaitse-eeskirja kohta lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

Lisainfo:
Riina Kotter
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist
e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
telefon: 503 7128

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
telefon: 5745 0332

Allikas: Keskkonnaamet

Kaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu

 

LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD PEAKS OLEMA KAITSE ALL OMAETTE MÄLESTISE LIIGINA

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja pressiteade 23.02.2018

Uuest Muinsuskaitseseaduse eelnõust on välja jäetud looduslik pühapaik kui eraldi mälestise liik. Eile Muinsuskaitseseaduse eelnõu arutelul ei saanud Maavalla Koja esindajad ametnikelt vastust küsimusele, miks ja kuidas kadus juba eelnõu väljatöötamiskavatsuses kavandatud mälestise liik. Ametnikud kordasid argumente, mis olid teada ka juba enne mälestiseliigi asjus kompromissi saavutamist.

Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm ütles selle kohta: „On teada, et looduslikkude pühapaikade kaitse jääb loomu poolest muinsus- ja looduskaitse vahelisse alasse. Kümnekonna aasta jooksul toimunud ekspertide arutluses jõuti kompromissini, et Muinsuskaitseseaduses tuleb hiite ja muude pühakohtade jaoks kehtestada omaette mälestise liik. Nüüd on see järsku eelnõust välja jäetud ning pühapaigad loetud arheoloogiamälestisteks nagu seni. Looduslikel pühapaikadel on tegelikult arheoloogiaga vähe tegemist ning nende lugemine arheoloogiamälestisteks on varem tekitanud praktilisi probleeme. Maausulised nõuavad mälestise liigi taastamist.“

Maavalla Koda edastas Kultuuriministeeriumile ettepaneku taastada seaduseelnõus looduslik pühapaik mälestise liigina.

1925. aasta Muinasvarade seadus määratles kaitstavate mälestistena loodusmuinasvarad, nagu ohvrikivid, ohvripaigad, hiiepuud ja pühad allikad. Nõukogude ajal niisugust mälestise liiki olla ei tohtinud. Seetõttu võeti looduslikud pühapaigad muinsuskaitse alla arheoloogiamälestistena (osa pühapaiku on ka looduskaitse all). Juba kümmekond aastat on Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium ja eksperdid arutanud normaalse olukorra taastamist looduslike pühapaikade kaitsel. Kompromissina leiti, et juba muinsuskaitse all olevate pühapaikade tarvis tuleb sätestada looduslik pühapaik omaette mälestise liigina.

See viiks eelnõu uuesti kooskõlla ka seaduse väljatöötamiskavatsusega, milles on märgitud: "Kehtiv seadus ei arvesta kitsenduste sätestamisel mälestiste sisuliste liikidega ... See toob kaasa olukorra, kus mälestiste säilimise tagamiseks on seatud kitsendused, mis sisult ei pruugi olla seatud eesmärgi suhtes vajalikud." Lahendustena nähti ette, et tuleb "sätestada seaduses mälestiste jagunemine ehitis-, ajaloo-, arheoloogia-, kunsti-, ja tehnikamälestiseks ning luua uue mälestise liigina ajalooline looduslik pühapaik. Liigitamine võimaldab selgemalt määratleda liigi eripärast tulenevate kitsenduste vajadust."

Andres Heinapuu

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kirjutaja

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
tel +372 56 932 353
Pärnu mnt 28-9
10141 Tallinn

Allikas: Maavalla Koda