Rapla kihelkonna hiieretk

MTÜ Põline Pere Tartust on korraldanud üle Eesti retki, mille käigus külastatakse looduslikke pühapaiku. 2019. aasta munapüha laupäeval tõid hiieretkede korraldajad huvilised Rapla kihelkonna radadele.

Sikeldi allikad

Esimesena külastasid hiieretkest osavõtjad Sikeldi allikaid. Paik võlus bussireisijaid oma puhtuse ja rahulikkusega. Tavapäraselt on allikatele ohverdatud hõbedast valmistatud esemelt hõbedat ehk hõbevalget kaapides sõnadega: “Hõbe sulle, tervis mulle!” Sikeldi allika juurde on pärimuse järgi toodud andideks viljateri, herneid ja ube. Vana tava on ka see, et puude külge on seotud paelu. Andide toomise ja paelte sidumisega sooviti endale ja oma perele tervist, edenemist ja õnne. Retkest osavõtjad soovisid, et nendel kohtadel, mida külastatakse läheks hästi.

Retkejuht hiite uurija Ahto Kaasik kõneles pärimusest, mis on Sikeldi allikate kohta arhiividesse kogutud. Kõige tuntum lugu räägib mõisnikust, kes allikatesse linad likku lasi panna. Vaatamata sellele, et linadele olid suured kivid vajutuseks peale pandud, läksid linad öösel kaduma. Ka mõisnik ise tuli kaduma läinud linu allikatest otsima, mida aga ei leitud, olid linad. Mõisnik pahandanud: “Ah sa põrgu!” Tegelikult olid Vanapagana asemel kohalikud talumehed allikatest linad ära võtnud.

Jalase küla hiiemägi ja allikad

Jalase küla hiiemägi ulatub kahele poole teed. Mägi on pindalalt suur, kuid pärimust selle kohta on teada vähe. Mäe kõrval kasvab tamm, millelt ravimiseks koort on võetud.

Jalase hiiemäel kasvab mets. Kevadine pungade puhkemise aeg ja lindude sädistamine kutsus reisiseltskonda rääkima hiiemetsast. See mets, mis hiiemäel kasvab, ongi hiiemets. Eestis on pühadeks puudeks peetud kõiki puuliike, mis siin kasvavad.

Vanas põlisküla südames asuvalt Jalase allikalt on kaugemaltki käidud vett toomas. Allikale on ehitatud rakked ja vett saab allikast võtta kaevukoogu abil.

Hiie küla hiiemägi

Hiie küla hiiemäge on kutsutud ka Oore või Ohekatku hiiemäeks. Hiie küla hiiemäega on seotud mitmed pärimused rändamisest. Ühe pärimuse järgi olnud varem hiiemäe asemel järv, kus naised musti beebilappe pesnud. Järv pahandanud ja lennanud ära. Järve asemele tulnud mägi.
Hiie küla hiiemäega on seotud veel mitmed pärimusteated hiierabast, hiiesaarest ja pühadest puudest.

Paluküla hiiemägi

Paluküla hiiemägi on üks rikkalikuma pärimusega hiiepaiku Rapla kihelkonnas. Andideks on hiiemäele viidud midagi esimesest saagist ja värskest. Näiteks esimesed küpsed viljaterad või esimene kapatäis äsja valminud õllest. Pärimusteated räägivad pühadest puudest, mitmel korral pühadest leppadest.

Hiieretkelised laulsid oma viimases külastuspaigas regilaulu “Helise, helise hiis!” Retkelisi üllatasid Paluküla hiiemäel tiigi poole hüppav kärnkonn ja end puutüvel soojendav sisalik.

Kokkuvõte

Looduslikud pühapaigad hoiavad kohamälu, esivanemate kogemust ja loodust. Igal külal on olnud oma hiiepaik. Sageli on ka taludel olnud oma pühapaik. Rapla kihelkonnast on teada viiskümmend looduslikku pühapaika. Kaardile kantud pühapaiku saab vaadata hiiepaik.ee lehelt.