Riigikohus tegi täna teatavaks otsuse jätta Palukyla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering kehtima. Planeeringu kohaselt tahetakse Kõnnumaa maastikukaitsealal asuva Palukyla hiiemäe nõlvale ja kõrvale ehitada kymneid ehitisi ja rajatisi ning arendada seal massiturismi ja korraldada suuri rahvayritusi.

Riigikohus rahuldas osaliselt Kehtna vallavolikogu kassatsioonkaebuse ning jättis rahuldamata Lembi Sepa, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepa kassatsioonkaebused vaidluses, mis puudutas Palukyla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtestamist.

Halduskohus oli jätnud detailplaneeringu kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tyhistas detailplaneeringu osaliselt, vähendades ehitiste ja rajatiste arvu. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebuse mõlemad pooled: nii Kehtna vallavolikogu kui Lembi Sepp, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepp.

Puhkekeskuse arendaja on Kehtna vald. Hiiemäe kaitseks ja kavandatud keskuse vastu on sõna võtnud paljud nimekad teadlased ja yhiskonnategelased, maausulised ning need ligi kuus tuhat inimest, kes on yhinenud pyhapaikade kaitse pöördumisega.

Maavalla koja vanema Ahto Kaasiku sõnul eeldab riigikohtu otsusele hinnangu andmine hoolikat juriidilist analyysi. "Koostati ju ka kohtuotsust ennast ligi neli kuud. Ilma analyysitagi on aga selge, et avaldatud otsus kõneleb looduslike pyhapaikade seisundist tänases Eesti Vabariigis." ytles ta.

"Riigikohtu otsuses ega varasemates muinsuskaitseameti ja Rapla keskkonnateenistuse kooskõlastustes detailplaneeringule pole vähemalgi määral arvestatud folkloristide ja arheoloogiadoktor Heiki Valgu seisukohti hiiemäe vaimse ja materiaalse kultuuripärandi kaitsest. Seega on meie riigis teadus ja ametnike otsuste tegemine vähemalt pyhapaikade osas lahutatud," lausus Kaasik.

"Tähelepanuta on jäetud ka otsene usuvabaduse rikkumine, mis puhkekeskuse rajamisega kaasneb. Keskuse ehitised ja nende ümber käiv melu muudavad ajaloolise hiie kasutamise hiiena võimatuks. Riik, kes hävitab kultuuriväärtusega hiisi ja sylitab kodanike põhiõigustele, raiub oma juuri" lisas Ahto Kaasik.

Kehtna valla detailplaneering näeb ette Palukyla hiiemäele ja selle kõrvale terve puhkelinnaku ehitamise: sportlaste ruumid, motell, kämpingumajad, saun, kohtunike maja, parklad, telkimisplats, autokaravanide parkla ja teeninduspunkt, köök-WC-pesuruum, telkijate varikatus, suusastaadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, korvpalliväljak, võrkpalliväljak, tulekustutusveevõtu kaev, varjualune, koppel ja lasipuu, suusatõstukid ja kunstlumetorustikud.

Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 550 hiit ja paar tuhat yksikut looduslikku pyhapaika. Vähem kui viiendik neist on muinsuskaitse all. Neistki on paljude seisukord närune. Erinevalt kristlikest pyhakodadest on enamik hiiekohti inventeerimata ja hävimas. Tänavu kevadel kinnitas kultuuriminister Laine Jänes ajalooliste looduslike pyhapaikade päästmiseks mõeldud arengukava, hoiatades, et raha selle täitmiseks ei jätku. 

Ajakirjandusel tasuks jälgida, kui palju näeb tänavune riigieelarve ette raha kristlike pyhakodade remontimiseks ja kui palju ajalooliste looduslike pyhapaikade päästmiseks lõplikust hävingust. Eelarvenumbrid kõnelevad võrdsest kohtlemisest, usuvabaduse järgimisest ja headest valitsemistavadest enam kui poliitiline retoorika.

Vaata lisaks:

Riigikohtu otsus

Allikas: Maavalla koda