Kohal oli peamiselt harjakaid, kuid tulijaid oli ka Viru-, Tartu- ja Läänemaalt ning Rävalast. Palukyla hiiemägi on pyhapaigana oluline kõigile põlismaalastele. Hiiemägi on koht, mis yhendab vaimselt nii tänaseid põlise loonausu järgijaid kui ka praegusi ja paljusid eelmisi põlvkondi. Hiiemägi on rahus kokkusaamise, vaiksete palvete ja andide toomise koht.

Palvus oli suunatud eelkõige esivanemate hingedele. Neid kutsuti hoidma oma praegu elavaid poegi ja tytreid, hoidma oma maad ja hiiepaikasid, hoidma kõiki põliseid rahvaid. Palvetes pöörduti ka meid ymbritsevate ja meiega vahetult seotud loonajõudue - maaema, veeema, ukko ja teiste poole. Palvete saatel asetati hiiemäe varjulisse paika Mehhiko põlisrahvaste nelja ilmakaare pyha märk. Esivanemaid ja jumalaid kutsuti osa saama kaasa toodud söögist ja joogist.

Paljud eemal viibivad inimesed osalesid palvusel mõttes, syydates oma kodus või pyhapaigas kyynla või lõkke. Mõttes olid Palukyla hiiepalvusel ka kaugete põlisrahvaste inimesed, teiste seas Ameerika põlismaalaste vaimsed juhid.

Peale söömaaega puhastati palvuse paik viimsestki söögiraasust ja kaasa viidi ka hulk olmeprygi, mille olid sinna jätnud turistid.

Mäele kogunenud arutasid seeyle, kuidas hoida pyha paika ähvardava puhkekeskuse ehituse eest ja kes peaks kaitsma Eesti põlisrahva inimõigusi, s.h õigust järgida oma usutavasid esivanemate pyhades hiites. Palukyla ja Ebavere hiiemägede puhkekeskuste ehitamist on rahastanud Kultuuriministeerium. Riigikohus aga jättis Palukyla juhtumi puhul usuvabaduse kaitsmise täiesti tähelepanuta.

Tänaseks päevaks on liitunud hiite rahulejätmist ja hoidmist sooviva avaldusega ligi kuus tuhat inimest.

Allikas: Maavalla Koda