Kuigi arutelu lõpuks kujunes tore ühine seisukoht, jäi ka lahtisi otsi: kavad tõstuki ja kunstlume torustiku paigaldamisest olid vastukarva hiiemäe kaitsjatele, maausulistele, kuna pinnasetööd, ka plaanitust väiksemad, hiide ei sobi. Samuti peab tulevik näitama, kuidas arvestatakse ilmsiks tulnud vajadusega kaitsta liigirikast loodust. Nende küsimuste lahendamiseks olid koosolekul osalejad nõus ka tulevikus oma nõuga appi tulema. Mäe puutumata jätmiseks pakuti lahenduseks tehismäe rajamist, näide Pärnumaalt Sauga vallast Eametsa külast on olemas.

Ühel meelel oldi selles, et unikaalne püha Hiiemägi rakendatakse sportimisvõimalusi ja loodusharidust pakkuva keskuse vankri ette.

Südame tegi soojaks sõbralik vallavolikogu liige Eero Kalberg – Koogimäe külavanem – rahva ja loodusega arvestava kompromissi leidmise sooviga. Maavalla koja liige oli nõus olema huvigruppidele juhiks hiie tutvustamisel, taimeteadlased ümbruskonna loodusväärtuste tutvustamisel jne. Jõuti päris lähedale lahendusele, et hundid söönud ja lambad terved. Hetkel tegeldakse peamaja projekteerimisega ning ka Kehtna vallavalitsusele tundub varasem detailplaneering palliplatside, staadioni ja lasketiiruga liiga lennukas.


Aastatepikkune poleemika Hiiemäe ümber on tema kuulsust ainult kasvatanud. Ju oli vajalik, et kaheksa aastat tagasi ei saadud/lastud koppa maasse lüüa ning tolleaegse tehnika järgi tõstukit ning kunstlumetrassi mäele paigaldada. Valla ehitusnõunik Hans-Jürgen Schumann väitis, et tänapäevased tõstukid ei nõua enam nii suuremahulisi pinnasetöid. Mäe(lt) vaade, hetkel veel puutumata loodusele, maksab tunduvalt rohkem kui väidetavad kaotatud miljonid. Ega seda kelgu- suusamäe külge nii laialt olegi, et seda tehniliste rajatistega kaunistada.

Jaan Meresmaa, kelle suguvõsa Palukülast ja Lallist ja kes ise nooruses palju Hiiemäel suusatanud, ütles, et mäge ei tohi lõhkuda, see on püha mägi. Nõukogude ajal veeti Lelle sigala põranda ehituseks mäelt kruusa. Hiis parandab ise oma haavad nii, kuidas suudab. Hiiemäel käijad on kindlasti märganud 35 m läbimõõduga auku mäeküljes, laskumisradade vahel. Kuid kes meist ei tahaks näha toda ümbruskonna vägevaimat mäemürakat sellisena, nagu ta oli enne selle mäenurga äravedamist Lelle ehitusele.

Vanarahvas teadis, et hiie rahu ei tohi rikkuda. Seal pesitseb selle maa ja rahva kaitsja, keda ei tohi üles äratada, muidu läheb kohe sõjaks. Aga samas hiis ootab väga külalisi, eriti lapsi ning lahke südamega inimesi. Hiiest saadi ju hingejõudu, maaväge, ega muidu võõrad vallutajad ole läbi aastatuhandete esmalt meie pühapaiku püüdnud lõhkuda.

Samas leidis Rein Lehtmets, et kavandatud spordikeskus tuleks täies mahus teostada ning võiks veelgi suurejoonelisem olla. Et sõda mäe ümber on toonud miljoneid kahju ning fondid hakkavad ära kaduma. Kui pole tingimusi, pole rahvast, ning enamik kohalviibijaid pooldas osaliselt tedagi. Ka maavalla koja liige Olev Kull toetas teda selles ehituse osas, mis jääb mäest kaugemale ümbruskonda.

Ei kao fondid kuhugi, uksest ja aknast pakutakse miljardeid. Euroraha, mille meie riik on liikmemaksu ja trahvidega ammu kinni maksnud, on kordi suurem kui 8 aastat tagasi. Ka meie riigi bürokraatiaaparaat on tublisti kosunud ning leidub üha vähem inimesi, kes raha saamiseks soovivad seda aeglase tapu aparaati torkida. A. Ristkok soovitaski moodustada Paluküla sihtasutus annetuste baasil.

Kas loodushariduskeskus peab kindlasti asuma Hiiemäe külje all, nii et kohe aknast on Suur Mägi käega katsuda ning õue ei peagi minema? Siit jõuame peamajani, mida praegu Liivaku talu asemele kujundatakse. Vana peamaja vundament on olemas, pärineb 1980ndatest aastatest ja asub detailplaneeringu alal Jaanijüri (Indreku) talu kõrval 200 m kaugusel Liivaku talust ja hiiemäest. Ehitust sellele ei kavandata, küll on detailplaneeringus motell ja kämpingud selle naabruses.

Veel arutati suusahooaja ohutust, näiteks vastlapäeval. Suurprojekti pooldajad leidsid, et tõstukiga saab üles ja allatulijaid siis ei segata. Kuid sageli on elus efekt vastupidine suurtele tahtmistele, mis väga täpselt kirjutavad reeglid ette. Siis unustataksegi loomulik viisakas käitumine ja tekivad reeglite rikkujad ning kaagutajate koor, kes siis neid korrale hakkab kutsuma. Kui ükskõik mis vanuses laps kuhugi tõsta, võib ta alla tulemisega haiget saada. Kui ta aga ise kuhugi ronib, saab ta ka alla. Ta keerab ringi poole mäe peal, kui kõrgus temale paras. Kohalikud Lelle mehed naersid, et tõstame jah lapsed kuuse otsa, tulgu alla, kuidas oskavad.

Mäel näeb ka lumelaudureid ning teisi põnevaid tegelasi. Kuid kas ikka peab arvuti tagant autosse ronima, mäe jalamile sõitma, tõstukisse minema, et siis mäest alla lasta? Kopsud ja süda tahavad ju kah koormust, mida pakub 25 meetri kõrgune mägi.

Praegu on Palukülas murdmaasuusarajad ning suur mägi kõigile. Peamaja valmimisega tekivad riietumise ja pesemise võimalused, võib-olla ka toitlustamiskoht ning matkakeskus. Kõrged voored, mägine maastik lähevad Hiiemäest kolmes suunas, Keava mei - maalinna poole, Vana-Kaiu ja Vahastu maalinna suunas. Lähedale jääb kolm omapärast raba: Keava, Lalli (Palasi) ja Loosalu.

Loo kirjutamisel on kasutatud ka Malle Pihlaku ning Toivo Sepa ümarlaua protokolli.

---

Ettepanekud Kehtna vallavalitsusele ja volikogule

Kehtna Vallavalitsus, Kehtna Vallavolikogu

Pargi tn 2

79001 Kehtna

 

Lelles, 17. detsembril 2008

 

Ettepanekud Kehtna Vallavalitsusele ja Vallavolikogule Paluküla puhke- ja spordikeskuse kavade osas

 

12.11.2008 toimus Palukülla kavandatud keskuse teemal koosolek Lelles (protokoll LISAS 2), mille eesmärk oli tuua välja peamised probleemid kavandatava tegevuse osas ja leida neile lahendusi. Koosoleku põhjal teeme järgmised ettepanekud Paluküla puhke- ja spordikeskuse kavade osas.

Käesolevate ettepanekute arutamiseks soovitame moodustada ümarlaud keskuse plaanide üle otsustajate ja koosolekust osa võtnud huvitatud isikute ja teiste aruteludest huvitatute osalusel.

 

Ettepanekud:

 

  1. Kinnitada otsusega ehitus- ja planeerimisspetsialisti väidet suuremahulisi kaevetöid nõudvate tõstukite paigaldamisest loobumisest, kuna selline lahendus on tehniliselt vananenud ja on suure keskkonnamõjuga;

 

  1. Mitte kavandada kunstlume valmistamiseks rajatiste püstitamist enne kui kunstlume valmistamist veekogust lubab Kõnnumaa MKA kaitse-eeskiri või looduskaitseseadus[1];

 

  1. Vältimaks tõstukite ja kunstlumetorustiku paigaldamisega kaasnevaid kaevetöid looduslikus pühapaigas, Paluküla Hiiemäel, kaaluda tehismäe rajamist suuremate asulate vahetusse lähedusse väljapoole kaitsealasid ja väärtuslikke maastikke.[2]

 

  1. Kinnitada Kehtna vallavolikogu ja/või –valitsuse otsusega ehitus- ja planeerimisspetsialisti väidet suusastaadion/jalgpalliväljak/laskesuusavõistluste tiiru ja kohtunikemaja kavandamisest loobumist, kuna laskesuusaliidul puudub huvi nende rajamise osas;

 

  1. Lähtudes vajadusest säilitada loodusdirektiivi I lisas loetletud pärandkooslused (sürjaniidud, LISA 1), mitte kavandada neile rajatisi, mille asukohta on võimalik nihutada. Rajatisi on vajadusel võimalik kavandada detailplaneeringu järgi kavandatud suusastaadion/jalgpalliväljak/laskesuusavõistluste tiiru ja laskesuusa trahviringi ning kohtunikemaja alale (vt p. 4, kaart LISA 1), sellest lõuna ja kagu suunas jäävale alale.

Detailplaneeringus kavandatakse pärandkooslustele järgmisi suuremaid rajatisi:

    1. mäetõstukid (asukoht ei sobi ka loodusliku pühapaiga tavadega),
    2. kunstlumetorustik, (asukoht ei sobi ka loodusliku pühapaiga tavadega),
    3. motell ja selle parkla,
    4. parkla laiendus (ca 3000 m2),
    5. kämpingud (12 tk) parkimiskohtadega,
    6. autokaravanide teeninduspunkt ja parkla,
    7. köök-WC-pesuruumi hoone,
    8. tulekustutus-veevõtu koht,
    9. osaliselt telkimisplatsid,
    10. hobuste koppel, varjualune ja lasipuu (asukoht ei sobi ka loodusliku pühapaiga tavadega),

l. saun (niite arvestava lahenduse väljatöötamise korral võib olla võimalik ka antud asukohas sauna rajamine elupaiga seisundit oluliselt halvendamata)

 

  1. Mitte kavandada Hiiemäelt avaneva vaate ette ning naaberkinnistu elamu vahetusse lähedusse tennise-, korvpalli- ja võrkpalliväljakut. Rajatisi on vajadusel võimalik kavandada detailplaneeringu järgi kavandatud kohtunikemaja ja suusastaadion/jalgpalliväljak/laskesuusavõistluste tiiru ja laskesuusa trahviringi alale, sellest lõuna ja kagu suunas jäävale alale (LISA 1) või väljapoole kaitseala.

 

Palun vastata aadressil:

Toivo Sepp

Lalli küla, 79017, Rapla maakond.

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

Lugupidamisega,

 

 

Toivo Sepp, 12.11 Lelles toimunud koosoleku juhataja;

 

 

/.../, protokolli (LISA 2) kirjutaja.


 

LISA 1. Kaart ettepanekute juurde

 

 

 

Kaardi selgitus:

Viirutusega ala (ca 4,5 ha) - kavandatud kohtunikemaja ja suusastaadion/ jalgpalliväljak/ laskesuusavõistluste tiiru ja laskesuusa trahviringi ala;

Sinine punktiirjoon (ala ca. 34 ha) – hiiemäe piir, vastavalt Maavalla Koja ettepanekutele hiiemäe haldamiseks;

Täpiline ala (planeeringu alal ca 5 ha) – Natura elupaigad, detailplaneeringu alal „kuivad niidud lubjarikkal mullal” ehk sürjaniidud  (pärandkooslused) (Allikas: Keskkonnaministeerium, 11.11.2008).



[1] Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 järgi on piiranguvööndis keelatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti.

[2] Kunstmäe teostatavust kinnitavad viimastel aastatel püstitatud erineva kõrgusega mäed Pärnu lähedal Sauga vallas Eametsa külas, Põltsamaa lähedal Kuningamäel ning Raplas.