Laupäeval, 28.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusel kuulutati 10222. ajastaja Hiie sõbraks Arvi Sepp, Lembi Välli ning Toivo Sepp (isa, tytar ja poeg).

2001. aastast alates on nad tegutsenud yhiskondlikus korras tublilt ja eeskujuväärivalt Rapla kihelkonna Palukyla Hiiemäe ja yhtlasi kogu pärimusesõbraliku rahva heaks. Selleks, et kaitsta hiit arutu puhkekeskuse ehituse eest, kulutasid hiie sõbrad tuhandeid tunde asjaajamistele, uuringutele, selgitamistele; kulutasid oma sääste ja hoidsid kokku igapäevastelt kulutustelt; pyhendasid oma vaimujõu selleks, et Palukyla hiiemägi jääks meie ja meie järeltulijate jaoks pyhapaigana alles.

Hiie sõbrad vöötati auavaldusena rahvariidevöödega ning neile anti yle Hiie sõbra kirves - põlismaalase väärikas töö-, sõja- ja taiariist. Siseministeeriumi poolt anti Hiie sõpradele yle meenetaldrikud, raamatud ja symboolne vihmavari, mille Arvi Sepp oma pea kohal avas.

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik meenutas oma sõnavõtus, et kusagil mujal õhtumaises Euroopas pole looduslikud pyhapaigad ja nendega seotud tavad jõudnud kaasaega nii arvukalt ja elavalt kui Maavallas. Väga paljud kõlbelised, väärikad ja julged inimesed on neid paiku läbi raskete sajandite hoidnud ja kaitsnud. Kaasik palus kohalviibjatel tõusta, et avaldada austustust kõikidele hiiesõpradest esiemadele ja -isadele, kelle nime me ei tea. Samuti palus Kaasik kohalolnuil pyhendada oma paremad mõtted jätkuvalt hädaohus olevale Palukyla Hiiemäele ja meie kõigile pyhapaikadele.

Kultuuriminister Laine Jänes õnnitles Hiie sõbra aunime pälvinuid ning rõhutas, et meie vaimne pärand on olulisel määral seotud looduslike pyhapaikadega.

Laine Jänes kirjeldas hiljutist jõuduandvat käiku Palukyla Hiiemäele ning ytles: "Mitte ainult mina, vaid paljud eesti inimesed on alateadlikult jätkuvalt maausku, isegi kui nad seda igapäevaselt ei mõtle või endale ei tunnista, sest see on meil juba veres - saada jõudu loodusest.

Praegu on rasked ajad kõigil ja Kultuuriministeerium pole saanud pyhapaikasid materiaalses mõttes nii palju toetada, kui sooviks, kuid oluline on see, et meie tahe on jätkuv.

Õnneks on palju inimesi, kes leiavad jõudu ja tahtmist tegutseda vastavalt sydamele ja misjoonitundele. Tänan kõiki, kes te olete pyhendunud hiitele ja soovin, et selliseid inimesi oleks rohkem!"

Seto lauluema ja ylebtsootska Sarve Õie pyhendas Hiie sõpradele oma vanaemalt õpitud laulu. Sõna võtsid Põlisrahvaste SA juhataja Kalle Eller ja eelmisel aastal Hiie sõbraks kuulutatud Kivisoo Martin. Vastsed Hiie sõbrad tänasid tunnustamast ja lubasid jätkuvalt seista Palukyla Hiiemäe eest.

Syndmust juhtis Merle Jääger. Muusikapalu esitas ja regilaulu laulis Lauri Õunapuu koos sõpradega Harju meestest.

Hiie sõbra aunime eesmärk on tunnustada pyhapaikade hoidmisel tublilt tegutsenud inimesi või asutusi ja edendada eeskuju kaudu yhiskonnas põliseid ja pärandisõbralikke väärtushinnanguid ja eluviisi.

Hiie sõber toimus koostöös Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.

Hiie sõbra välja kuulutamisel ette loetud sõnavõtt

Läbi aastasadade on maarahva kõlbelised, julged ja väärikad inimesed hoidnud pyhi paiku ja astunud vajaduse korral kasvõi mõõk käes nende kaitsele. Aastakymneid väldanud muistne vabadussõda peeti meie maa ja usu kaitseks. Kuni on kasvõi põlvepikkune poisike, ei loobu me omast…

1642. a tõusid Urvaste kihelkonna võrokesed yles, et kaitsta pyha jõge. Nende vastu saadeti sõdurid.

1717. aastal Mahu kihelkonna kirikukatsumise kirjadest saame teada, et kui Viru-Nigula pastor rääkis pühast hiiest halvasti, hakkas üks Võrkla küla talupoeg Toomas talle nii valjult vastu ja püha kohta kaitsma, et ta kinni võeti ja karistamiseks ära viidi.

Läbi sajandite kurdavad vallutajad, et Maavalla põlisrahvas pole ka suurima sunni korral nõus tõstma kätt oma pyhapaikade vastu.

Hiied ja teised looduslikud pyhapaigad on jõudnud meieni tänu inimesteni, kelle nime me enam ei tea.

Kuid ka praegu astuvad tublid mehed ja naised igal aastal ikka ja uuesti välja, et kaitsta oma rahva pyhapaikasid ja hoida neid esivanemate vaimus. Nende nimesid me teame ja neid saame väärika ja kõlbelise käitumise eest tänada.

Palukyla Hiiemäe nimi on tuttav ja kallis igale põlisrahva pärandist hoolivale inimesele. 2001. aastast alates, kui Kehtna valla võimud hakkasid hiiemäele ja selle nõlvale suurt puhke- ja spordilinnakut kavandama, on kohalikud inimesed tundnud muret pyha paiga saatuse pärast. Kavandatav keskus hävitaks suure osa paiga looduslikust pinnast ja taimestikust, tooks kohale lärmakad rahvamassid ning hävitaks hiie rahu.

Rahumeelselt pöörduti valla, keskkonnateenistuse, Maavalla koja, Muinsuskaitseameti, maavalitsuse ja veel paljude muude haldus- ja teadusasutuste poole. Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurid, arheoloogid ja loodusteadlased koostasid uurimusi, milles rõhutasid Palukyla Hiiemäe tähtsust ja välistasid sinna spordilinnaku rajamise.

Vastased algatasid hiie kaitsjate vastu tõelise nõiajahi – neid laimati, mõnitati ja ähvardati. Paljud kohalikud inimesed sunniti jõhkra surve all vaikima. Aga õnneks mitte kõik. 2004. a hingedeajal tõkestasid kohalikud ja mujalt tulnud hiiesõbrad ehitusmasinate tee pyhapaika.

Heas usus, et Eesti riik kaitseb põlisrahva usuvabadust, keskkonda ja kultuuripärandit, pöörduti kohtuvõimude poole. Aastate jooksul käidi hiiemäe kaitsel läbi kolm kohtuastet, kuni 2008. a sygisel andis Riigikohus ehitajatele vabad käed.

Selleks, et kaitsta hiit, kulutasid hiie sõbrad tuhandeid tunde asjaajamistele, uuringutele, selgitamistele; kulutati oma sääste ja hoiti kokku igapäevastelt kulutustelt; pyhendati oma vaimujõud selleks, et Palukyla hiiemägi jääks meie ja meie järeltulijate jaoks puutumata.

Palukyla Hiiemäe kaitseks on aastate jooksul tegutsenud väga paljud inimesed yle Maavalla. Väga tublid on olnud Rapla maakonna noored haritlased ja Hiiemäe kõrval elav spordimees Aivar Jyrisalu. Kuid kellegi panus on olnud  veelgi suurem. Maavalla koja hindamiskogu otsustas Palukyla Hiiemäe sõprade hulgast tunnustada perekonda – isa, tytart ja poega - kes on kaheksa aasta jooksul kõige enam tegutsenud hiiemäe heaks.

Isandad ja emandad, 10222. ajastaja Hiie sõber on Lembi Välli, Arvi Sepp ja Toivo Sepp.

Kuvad tegi: Heiki Maiberg ja Mana Kaasik

02.11.10222 (2009) Hiie sõbra aunimetuse andmiseks esitati kuus kandidaati

Hiie sõbra aunime andmiseks esitati Maavalla kojale kuus kandidaati. Nende seas on viis eraisikut, kelle julge ja sihikindel tegevus on päästnud hävingust mitu ajaloolist hiiepaika. Esitati ka yks meediaväljaanne.

Järgnevalt tutvub koja hindamiskogu nende tegevusega ja valib välja yhe, kellele aunimetus anda. Hiie sõber 10222 kuulutatakse välja 28.11. kl 13 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis toimuval Hiie väe tunnustamissyndmusel.

29.08.10222 (2009) Tunnustame hiie sõpra!

Maavalla koda kutsub yles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pyhapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva kõige sygavamaid juuri.

Hiie sõber võib olla inimene, yhendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pyhapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või Maavalla koda, p.k. 363 Tartu 51002.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 28.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.

Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA ja Siseministeeriumiga.

Esimeseks Hiie sõbraks kuulutati eelmisel aastal Muhu saare pyhapaikade hoidja Martin Kivisoo. Noore hiiesõbrana märgiti ära Miina Härma gymnaasiumi õpilane Minni Saapar, kes kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pyhapaigad.

Ajalooline looduslik pyhapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pyhad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pyhapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli syydi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning koolide õppekavadest puuduvad looduslikud pyhapaigad.

Hiie sõbra valimist toetavad: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium ning Harri Mürgi mälestuseks annetanud Kanada hiiesõbrad.

Lähem teave: tel 56686892, koda[at]maavald.ee

Näiteid looduslikest pyhapaikadest

Head tavad pyhapaigas

Esimene Hiie sõber on Martin Kivisoo

Kuva: Uuri Hiiemets Kuusalu kihelkonnas

Allikas: Maavalla koda

Samal teemal:

Võitlus Paluküla hiie eest tõi kirve majja -Maaleht

Hiie sõpradeks kuulutati Paluküla hiiemäe kaitsjad - Eesti Päevaleht

Paluküla hiiemäe kaitsjad valiti hiie sõbraks - Loodusajakiri