Palukyla Hiiemäe kaitsjad jätkavad võitlust plaani vastu rajada ajaloolisele pyhapaigale suur puhke- ja spordikeskus. Viimati saatsid nad avalduse Euroopa Inimõiguste Kohtule, kirjutab Maalehes Sulev Oll.
“Soovime, et hiiemäge mullatöödega päris ära ei rikutaks,” sõnab Arvi Sepp Palukyla Hiiemäe Hoiu Seltsingust. “Oleks parem, kui suurt keskust ei tuleks, piisaks loodusmaja ehitamisest Hiiemäest vähemalt sadakond meetrit kaugemale.”
Eestis on läbitud juba kõik kohtuastmed kuni riigikohtuni välja. Nyyd jõuti Euroopa kohtusse. Avatud on toimik nr 18031/09, menetlusse seda võetud veel pole.
Vastuolu on põhimõtteliselt lihtne. Yks pool tahab, et mäel oleks rahu ja vaikus, et tunnistataks hiite pärimuslikku pyhadust ja usulist tähendust. Teine pool tahab mäge pisut ymber kujundada, et ehitada sinna puhke- ja spordikeskus.
Maailmavaade on erinev
Põhimõtteliselt on ka keskuse rajajate eesmärgid õilsad. Noored tahetakse tuua kodunt, tuhvlite ja diivanite maailmast välja, loodusesse.
Keskust arendava Valtu spordimaja juhataja Kalju Kalda näeb silme ees valgustatud suusaradu, talveks yles seatavaid tõstukeid, pesemisvõimalust.
Kehtna vallavalitsusel valmis juba aastal 1997 arengukava. Sellest ajast alates on mäel ka vahelduva eduga askeldatud.
Aastast 2008 pärineb keskuse tasuvus- ja teostatavusanalyys, milles loetletud plaanid võivad esivanemate kommete austajaid tõesti hirmutada: mäetõstukid, murdmaasuusarajad, võrk- ja korvpalliväljakud, jalgpallistaadion, tenniseväljakud, parkla, pumbamaja.
Kui suurejooneline spordi- ja puhkekeskus tegelikult tuleb, pole siiski veel selge.
Pole ka veel selge, kas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus selleks yldse raha annabki. Kui aga annab, on keskus arendajate väitel 2011. aasta sygiseks valmis.
Kus jookseb hiiemäe piir?
Asja võib raha kõrval väärata aga ka Palukyla Hiiemäe Hoiu Seltsingu pöördumine Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Ning sealgi võib tekkida kysimus, kus on siis pyhapaiga piir.
Praegu on arheoloogiamälestisena kaitse all mägi ylalpool 99 meetri taset merepinnast, aga see joon pole maastikus eristatav.
“Pealegi jäävad nii tõmmatud piiri puhul põline jaanitulekoht Hiiemäel ja Tõnniauk kaitse alt välja,” tõdeb Arvi Sepp. “Ainsana kaitse all olevale kõige kõrgemale nukile ei mahukski hiiepyha pidama.”
Sepp teab, et kitsalt arheoloogilises võtmes – kultuurkiht, leiud – pole hiiekoht tõesti kuigi väärtuslik. Hiiekohtades pole elatud, seega pole tekkinud arvestatavat kultuurkihti.
“Aga looduslikud pyhapaigad on tihti kaitse all just pärimuse põhjal,” leiab ta. “Ning ajalooliste looduslike pyhapaikade ekspertkomisjon on sel aastal teinud ettepaneku mälestise piiride laiendamiseks.”
Vastuolud hiiemäe kui pyhapaiga kaitsjate ning sinna puhke- ja spordikeskuse rajajate ehk Kehtna vallavalitsuse vahel on pysinud aastaid.
Palukyla sõda
Ägedaks mindi juba 2004. aasta sygisel, kui yks pool tahtis mäesse lõigata tõstukiterrassi syvendi ja oli juba buldooserigi kohale toonud, teine pool aga kutsus inimesed mäele seda takistama. Seda vastasseisu on hiljem nimetatud ka Palukyla sõjaks.
Senised kohtuskäigud lõppesid 2008. aastal riigikohtu otsusega, mis andis arendajatele põhimõtteliselt vabad käed.
Palukyla hiiemägi
- Asub ajaloolise Rapla ja Juuru kihelkonna piiril, praeguses Kehtna vallas. Harjumaa kõige kõrgem ajalooline mägi (106 meetrit).
- Mäe kohta on tavalisest rohkem loodusliku pyhapaigaga seotud pärimusi.
- Enne II maailmasõda on räägitud, kuidas hiietavade järgimine Palukylas igapäevast elu mõjutas. Et kui ykskord hiiemäel palju leppi maha võeti, suri kylas palju loomi ära.
- Samast ajast on pärimusteateid andide viimisest, eriti on viidud värsket: uudsevilja, esimene osa saagist, õlleteost jne.
- Hiiemägi on au sees siiani.
Allikas: http://palukyla.maavald.ee/