Hingedeaja 6. päeval tulid, sarnase kiiksuga loodusinimesed, lähedalt ja kaugelt möödunud aegu meenutama. Lõkkel keedeti putru ning kombe

kohaselt pakuti kohalikku, puhast toitu nii eelnevatele põlvedele ning aegade

meenutajatele ja ka kuulajatele jagus ande  mitmeks tunniks....vahepeal pikki

regilaule veeretades.

 

Kilomeetrite pikkused regilaulud, kui triibulised põrandariided, kus

peale  igat triipu soa kõlks, või jala löök siis salmi ära lõpetab. Et

eeslaulja  saaks jälle järgmise salm  üles võtta, välja hõigata. Mõnda laulu

oma peenekoelisuses on vist parem triibuseelikuga võrrelda, kus iga

triip ikka ise värviline on. Kuid rütm, mõnus, voolav, põlist lugu jutustav ja

ringis liikumiseks lausa loodud. Mõnede sõnade, helide, rütmide, kauni

looduse, imeliste inimeste üle võis tunda lausa külmavärinaid, või pisaraid

kurgus, olgugi, et ilm oli soe , et isegi kinnaste järgi polnud vajadust.

Kirikindad võis vöövahele pista.

 

Hiiemäe Tõnnile , viidi törts õlut ning meeleheaks veel kehtivaid

kõlisevaid hõbedasi ja kuldseid. Tönn, maarahva Jonn elab Paluküla Hiiemäe

Tõnniaugus.

 

Ega meite rahadega polegi nüüd jälle muud teha, kui nad ehetesse

kõlisema panna või haldjaile annetada. Kui lahing läbi ja mees kukkus, tehti

ta mõõkki katki, eks nüüd võib rahaga sama teha.

 

Ma pole mäe

kummardaja´

Olen väe

austajada'

Tunnen väge

puude vilus'

Metsalinnu

lennu ilus`

Väikse latse

soojas pihus`

Tunnen väge

Hiiemäela'

Vana rahva

radadella.......

 

 

Eha Metsallik

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.