Näitus udmurdi kommetest

2019. aastal põliskeelte aasta raames toimus Tallinna Ülikooli Mare maja fuajees näitus „Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017. Näitus oli koostatud Eesti Rahva Muuseumis. Tallinnast rändas näitus edasi Ungarisse ja Prantsusmaale.

Näitus koosnes suurtest plakatitest, kus on fotod 1993. ja 2017. a Tatarstanis Agrõzi rajoonis Varkled-Bodja külas peetud udmurdi noorte palvustest.

Fotodel kajastatakse üht haruldast üleminekuriitust, mis on läbi Nõukogude aja püsinud tänapäevani. Palvuse kaasa teinud noortest saavad pärast riitust täiskasvanud külakogukonna liikmed. Riituse läbi teinud noortel on külakogukukonna tavade kohaselt näiteks õigus abielluda.

Kevadised palvused

Kevadeti toimub kaks palvust, üks poistele ja teine tüdrukutele. Palvused viiakse läbi hiies. Palvust ette valmistades koguvad nii tüdrukud kui ka poisid külast toiduaineid. Kogutakse jahu, kruupe, liha, rasvainet ja mune. Kogutud toiduainetest keedetakse hiie servas lõkkel puder. Puder keedetakse kahes pajas. Üks on puder jumalatele ja üleminekuriitusel osalevatele noortele, teine kõigile palvusel osalejatele. Putru keedetakse kindlate tavade järgi. Valmis saanud puder õnnistatakse, ühte pakutakse jumalatele ja teine pajatäis jagatakse palvusel osalejatele söömiseks.

Poiste palvus

Poiste palvusel osalevad ainult poisid ja mehed, tüdrukute palvusel osaleb terve külakogukond. Poiste palvuse eripäraks on veel see, et pärast ühist pudru söömist põleatakse õlgedest tehtud onni.

Laulud hiies

Näituse avamisel laulis samast külast, kus kirjeldatud haruldane palvus elujõus püsib, pärit ansambel Invis. Varkled-Bodja küla udmurtidel on säilinud vanad laulud, mida lauldakse hiies peetud riituse alguses, keskosas ja lõpus.

Vanade kommete austamine

Näituse avamisel öeldi, et Varkled-Bodja küla on udmurdi kultuuri uurijate seas hinnatud koht. Selles külas on udmurdi rahvatraditsioonid elujõus ja hästi säilinud. Omal ajal rändasid udmurdid oma kodumaalt välja Tatarstani Varkled-Bodja külla just selle pärast, et saaksid paremini udmurdi traditsiooniliste usukommete järgi elada. Riitustel mälestavad tänased Varkled-Bodja külaelanikud oma kodumaale jäänud esivanemaid. Hoitakse palvekoha pühadust. Näiteks ei tohi palvekohas puid maha võtta.