15. märts 2004
Reedel, 12. märtsil lõppes neljakuine tähtaeg, mille jooksul muinsuskaitseamet oleks pidanud tegema otsuse ajutise muinsuskaitse all oleva Paluküla hiiemäe jäädava kaitse alla võtmiseks või kaitse lõpetamiseks. Kuigi arheoloogia ekspertgrupp soovitas juba 02. märtsil hiiemäe jäädava kaitse alla võtta, pole ameti juhtkond suutnud seni otsust vormistada. Ameti järelvalveosakonna arheoloogiamälestiste peaspetsialist Ants Kraut ei osanud reedel veel öelda, mis Palukülast edasi saab ning lubas juristiga konsulteerida.
Paluküla hiiemäe püsiva muinsuskaitse alla võtmist on toetanud mitmed eksperthinnangud. Samas ei peeta õigeks kavandatava puhkekeskuse ehitamist hiiemäele ja selle vahetusse naabrusse. Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti juhataja filosoofiadoktor Heiki Valk kinnitab: “Paluküla hiiemäe juurde kavandatav spordikompleks ei arvesta ajaloolise ruumiga, kujutab endast tõsist ohtu selle säilinud terviklikkusele ning vähendab oluliselt hiiemäe väärtust ajaloo- ja keskkonnaturismiobjektina.”
Sarnaseid seisukohti sisaldab ka filosoofiadoktor Mall Hiiemäe, folkloristikamagister Mari-Ann Remmeli ja Eesti Rahvaluule Arhiivi senise juhataja, magister Ergo-Hart Västriku koostatud eksperthinnang.
Paluküla hiiemäe kaitseks on sõna võtnud ka laiem üldsus. Maavalla Koja koostatud pöördumisele on tänaseks allkirja andnud 1500 inimest, kelle hulgas on mitmeid tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelasi, näiteks esibaleriin Kaie Kõrb, ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja Mart Meri, meditsiiniprofessor Aili Paju, dotsent Kalevi Kull, näitleja Merle Jääger, kirjanik Ülle Kahusk, etnoloogiadoktor Art Leete, Viljandi Kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja, teadmamees Vigala Sass jt.
Maavalla Koda on varemgi juhtinud tähelepanu vajadusele tagada kõigile säilinud ajaloolistele pühapaikadele adekvaatne kaitse. Eesti muinsuskaitse ei käsitle selliseid paiku ajaloo- ega usundilooliste mälestistena, vaid väärtustab eelkõige nende arheoloogilist ainest. Näiteks eelmisel nädalal jõudis ajakirjandusse skandaal, mille põhjustas muinsuskaitseametniku kooskõlastatud lageraie enam kui tuhande aasta vanustel Obinitsa kääbastel.
Kehtna vallavalitsus planeerib Paluküla hiiemäele ja selle kõrvale suurejoonelist puhkekeskust. Projekti rahastatakse kultuuriministeeriumi maakondlike puhkekeskuste programmist. Kehtna vallavalitsus on seni ehitanud Kõnnumaa maastikukaitsealal asuvale mäele suusasilla ja teostanud ulatuslikult lage- ja harvendusraiet. Ebaseaduslike raiete asjus on vallavalitsuse suhtes algatatud kriminaalasi.