Maavalla Koja pressiteade
03. november 2003

Reedel, 30. oktoobril, arutas Muinsuskaitseameti muinsuskaitsenõukogu arheoloogia ekspertgrupp Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja avaldust Rapla kihelkonna Paluküla Hiiemäe muinsuskaitse alla võtmiseks. Hiiemägi otsustati võtta ajutise kaitse alla neljaks kuuks, mille jooksul ekspertgrupp valmistab ette dokumendid Hiiemäe kultuurimälestiseks tunnistamiseks.

Ajutise kaitse all olemise ajal käsitletakse Hiiemäge kultuurimälestisena, mis tähendab, et Hiiemäega seotud projektid tuleb kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Kehtna vald planeerib Hiiemäele ja selle vahetusse naabrusse aastaringselt tegutsevat suurejoonelist spordi- ja puhkekeskust, kuhu ehitatakse: suusatõstukid, slaalomirajad, võrkpalli-, tennise ja jalgpallistaadionid, parklad autokaravanidele, sõiduautodele ja bussidele, kämpingud, motell, garaaž-töökoda jm teenindushooneid.

Paluküla Hiiemäe kaitse alla võtmise ettepanekut põhjendas Härjapea Koda järgmiselt: Tegemist on suure kultuuriväärtusega alaga, mille kohta leidub rikkalikult mäe sakraalsusest kõnelevaid pärimusteateid. Samas leidub kivikogumeid, (kiviaiad ja võimalikud kalmed), mille rajamist võib tõenäoliselt seostada sakraalobjektiga.

Mäge tuntakse ja kasutatakse sakraalobjektina ka kaasajal. Mägi on üldiselt tuntud kui Hiiemägi ning see on traditsiooniline jaanitulekoht. On andmeid, et mäel käiakse ohverdamas.

Hiiemäe kaitse alla võtmise otsus tuli peale pikki vaidlusi. Esitati seisukohti, et rahvapärimuse põhjal ei saa mäge kaitse alla võtta või et muinsuskaitse ei tohiks seada takistusi suusakeskuse rajamisele. Teisalt väideti, et uuringud on sageli kinnitanud rahvapärimuse tõsiseltvõetavust ajalooallikana ja et Hiiemäe väärtus ei seisne pelgalt oletatavas kultuurikihis vaid ka selle vaimses tähenduses.

Viimastel aastatel on riiklikult kaitstavate ajalooliste pühakohtade hulk vähenenud. Näiteks Lääne-Virumaa Viru-Nigula vallas on kaitse tühistatud Iila Kongula ohvrikohal, Kunda Hiiemäel ja Samma Silma- e. Parandusveeallikal. Kaitse tühistamist põhjendatakse tavaliselt sellega, et muinsuskaitseametnikel pole õnnestunud mälestist leida või pole arheoloogilise inventuuri käigus leitud sealt kultuurikihti.

Hetkel on riikliku muinsuskaitse all kõigest neljandik teadaolevatest ajaloolistest põlisrahva pühakohtadest.

Lugupidamisega

Ahto Kaasik
Maavalla Koja kirjutaja