Läinud kolmapäeval presidendilossi siseelu paljastamisega kõrglainetust tekitanud ETV saade "Pealtnägija" rääkis korra jälle ka Väikese Munamäega kaasnevaist probleemidest. Esmalt lasti üht mäepoolt valdaval Pajal tõrvata teisi nõlvu kamandavat Katelt, siis jälle Katlal Pada - ja lõpuks sattusid mõlemad mustad keedunõud lausa ühtaegu kaadrisse. Loo moraal oli, et Eesti rahva hüvanguks võiksid nad ikka omavahel kokku leppida, kirjutab Toomas Jüriado uudistajas.

Kui mõni rumalalt loodustundlik inimene ootas saatest ka arutlust selle üle, kuidas sai võimalikuks, et üks Eesti looduse sümboleid nüüd suusanõlvaarendajate käe läbi tundmatuseni muutunud on, pidi ta pettuma. Küllap on peapealtnägija Vahur Kersnagi koolipõlves Väikese Munamäe nõlval Emajõe algust vaatamas käinud ja sellega seotud legende kuulanud. Mu enda viimane tõus veel rüvetamata mäele sai teoks 1991; hilisemate suviste sinnakantikäikude aegu olen Munamäest ringiga mööda läinud: liiga kurb on...

Mida seal muud järeldada, kui et küllap arvab veel kasutult metsa all seisvate nõlvade - selliseid on tervelt kuus! - kiiret paljakslõikamist tagant ergutav Kersna samuti, nagu juba kusagilt lugeda on olnud: pähh, eks ta üks liivahunnik ole, mille erosioon niikuinii laiali uhub. Tõe huvides peaks siiski meenutama, et erosiooni kartvaks liivahunnikuks muutsid looduskaitsealuse mäe ikka arendajad ja seda päris hiljuti.

Uudistaja