Reedel, 3. urbekuud kell 14.00 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus Vanemuise tn 42 fotonäitus “Kagu-Eesti ristipuud”.

 

Näitusele on välja pandud valdavalt läinud sygisel ristipuude kaardistamisel jäädvustatud pildid. Samas saab lugeda selgitusi ristipuude tava taustast, vaadata videolõike Lõuna-Eesti matusest ning Rosma ja Saru-Hargla ristimetsast.

 

Ristipuude uurija  Marju Torp-Kõivupuu kirjutab: “Kagu-Eesti matusekombestikku kuulub iseloomuliku rituaalina risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust kalmistule. Risti lõikab reeglina lahkunu meessoost sugulane. See omanäoline toiming on seotud ürgvana uskumusega puust kui hinge asupaigast. Nelja Kagu-Eesti maakonna teedel on välja kujunenud oma traditsioonilised ristilõikamise kohad, kas ristimetsad, küla ristipuud või individuaalsed (pere)puud. Isegi see, et tänapäeval pääseb surnuaiale sageli ainult tiheda liiklusega magistraali mööda, pole suutnud traditsioonile hävitavalt mõjuda.”

Kuna suurem osa ristipuudest pole seni kaitse alla võetud, on hiljuti  maha võetud mitmeid põliseid ristipuumetsi. Viimane avalikku tähelepanu ja pahameele pälvinud ristipuude langetamine toimus 10218. a. kevadel Põlva kihelkonna Rosma ristimetsas, kus hävines ligi 60 ristipuud.

 

Eesti Rohelise Liikumise algatusel korraldati läinud sygisel ristipuude ylevaatus. Rahvaluule-uurija Marju Torp-Kõivupuu, Tiit Torp ja Liis Keerberg Eesti Rohelisest Liikumisest kaardistasid välitöödel suurema osa Kagu-Eesti ristipuudest. Selle töö tulemusel valmib peatselt avalik ristipuude veebikaart.

 

Vaata lisaks:

 

Ristipalos vaeti ristimetsade kaitset

 

Põlvamaal saeti maha ristimännik

 

Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus

 

 

Maavalla Koda