Asukoht Kõnnumaa maastikukaitsealal
Paluküla hiiemägi asub Rapla ja Juuru kihelkonna piiril ajaloolisel Lõuna-Harjumaal. Tänaste kaartide järgi leiab hiiemäe Rapla maakonna kagusopist Kehtna valla maadelt vana Paluküla küla südamest. Paluküla hiiemäe kõrgus on 106 meetrit üle merepinna. Tegu on ajaloolise Harjumaa kõige kõrgema mäega. Siinse kauni, omapärase ja liigirikka looduse kaitsmiseks on loodud Kõnnumaa maastikukaitseala. Paluküla hiiemäe lõunakülge kutsutakse Reevimäeks. Sõna reev tähendab rannikumurdes serva, äärt. Reevimägi on Paluküla hiiemäe üks osa, nagu kinnitab ka kohalik pärimus.
Pärimusrikkus
Paluküla hiiemäe pärimus kõneleb vanast hiiemäest, pühadest puudest, kividest, ohvriandidest ja Tõnniaugust. Aga ka inimestest, kes oma esivanemate kombel on üht kohta pühaks pidanud ja elavat loodust austanud. Paluküla hiiemäe kohta arhiividesse talletatud kohapärimus on märk kohaliku elanikkonna aastasadu kestnud järjepidevusest, oma rahva tavade austamisest, aga ka julgusest mäletada isegi kombeid, mille kirik on keelanud. See tähendab ka rahvaluulekogujate tõsist ja aastakümnete pikkust tööd pärimusmaterjali kogumisel ja talletamisel. Paluküla hiiemäe pärimus on kõige rikkalikum Rapla kihelkonna hiiepärimus, mida arhiividest leida võib. Paluküla hiiemäe pärandit kaitseb muinsuskaitse. Hiiemäe pärimust esitavad, analüüsivad ja mõtestavad sellel kodulehel arheoloogid ja folkloristid oma koostatud eksperthinnangutes.
Hiiemäe hetkeseis
Võrreldes mitme hiiekohaga, kuhu on aja jooksul rajatud kolhoosilaudad või millest uue aja tulekul on läbi ehitatud autoteed, võib Paluküla hiiemäel veel praegugi tunda eluslooduse puhast ja pühitsevat hingust. Tänapäeva maausulistele on hiiemäegi pühapaik. Paluküla hiiemäel saab koguda jõudu, mõtelda ajaloole ning inimese ja looduse suhetele. Suusatajad ja kelgutajad harrastavad Paluküla hiiemäel tervisesporti. Matkajad uudistavad loodust.
Mäesuusakeskus ohustab hiiemäge
Praeguseks on Paluküla hiiemäe pärandmaastiku püsimine sattunud ohtu. 2004. aastal võeti Kehtna Vallavolikogus vastu suurejooneline detailplaneering, mis on kava rajada Hiiemäe maaüksusele Paluküla puhke- ja spordikeskus. Keskuse magnetiks oleks Paluküla hiiemägi. Plaanitavas keskuses oleksid mäetõstukid, kunstlume hüdrantkaevud, tenniseväljakud, jalgpallistaadion ja muu. Ehitiste rajamine tooks kaasa ulatuslikud pinnasetööd ja muudaks maastiku ilmet. Mäetõstukite paigaldamiseks oleks vaja detailplaneringu seletuskirja järgi lõigata mäkke tõstukisüvend ning eemaldada pinnast ca 800 m3 ja juurde vedada ca 1200 m3. See kõik on teravas vastuolus traditsioonilise ja säästva käitumisega hiiemäel ja maastikukaitsealal. Samas võiks jätkuda terviseliikumise harrastamine, liulaskmine ja suusatamine, kuid nii, et Paluküla hiiemägi saaks kõnelda inimesega jätkuvalt ajaloo ja looduse kaudu.
Soovitame väärtustada loodust ja pärimusmaastikku
Kõnnumaa maastikukaitseala on loodud jääajal tekkinud pinnavormide, rabade ja kaitstavate liikide elupaikade kaitseks. Mitmekesise maastiku kaitsealal moodustavad looduslikus seisundis rabad, metsad ja rohumaad, kus leidub ka haruldasi ja kaitset vajavaid looma- ja taimeliike, näiteks kaljukotkas, metsised, palukuklased, erinevad turbasamblaliigid ja käpalised. Kõnnumaa maastikukaitsealal paiknevad viikingiaja asulakohad, Keava (Kedenpä) linnamägi, Paluküla hiiemägi ja vanad külatuumikud. Siin võib kohata tõeliselt pärimuseteadlikke kohalikke. Kõik see on tänapäeva tehnokraatlikus ühiskonnas väärt hoidmist. Mõistame kohaliku valla soovi paikkonda arendada, kuid hiiemäel ja selle ümber soovitame säilitada looduslik maastikuilme, mis loob head tingimused nii loodusharidusega kui ka loodusturismiga tegelejatele, Hiiemäe hoiu seltsing pakub selleks oma nõu ja abi.
2015. aastal valmis lühifilm Paluküla hiiemäest, vaadatav ETV lehel.