Paluküla elanik esitas 14.11.2016 kaebuse Tallinna Halduskohtusse metsaraie ärahoidmiseks Paluküla Hiiemäel. 13.04.2017 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse Kehtna vallas Paluküla Hiiemäe kinnistul metsaraie keelamiseks menetlusse osas, mis puudutab raiet väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit. Kohus tunnistas sama määrusega vastustajateks Kehtna valla ja Keskkonnaameti. Haldusasja number on 3-16-2272.

Kehtna valla allasutus Valtu Spordimaja kavandab Paluküla Hiiemäel raieid, mille kogumahuks on üle 800 tihumeetri. Hiiemäel on metsaga kaetud ligi 30 hektarit. Kuigi õigustuseks on toodud spordi- ja liikumisradade ohutus, siis ilmselgelt ohutuse tagamiseks sellised raiemahud vajalikud ei ole ja kavandatakse mitmesuguseid muid raieid. Raie kavandajate sõnul rahalist tulu raiest ei saa. Kas see ka tegelikult nii on ja mis on raie tegelik eesmärk, on mõneti jäänud arusaamatuks. Muinsuskaitseamet on mälestisel ja kaitsevööndis lubanud vaid radadel liikujatele ohtlike puude raiet. Puude ohtlikkust seal hakkab hindama eri osapooltest koosnev komisjon. Kahjuks on hiiemäest mälestisena muinsuskaitse all vaid väiksem osa. Muinsuskaitseametis on pooleli mälestise piiride laiendamine.

Mälestise kaitsevööndist väljaspool aga hiiemetsal riiklik kaitse hetkel kahetsusväärselt puudub, mistõttu oli vajalik kohtussepöördumine. Paluküla hiie hoidmisega seotud inimesed on hämmastunud, kuidas looduslikus pühapaigas soovitakse hiiega seotud inimesi ignoreerides teha raieid ja pole loodud toimivaid mehhanisme, mis sellise pühapaika sobimatu tegevuse ära hoiaks. Ühtlasi on Paluküla hiiemäel mitmeid Natura metsaelupaiku ja kaitsealuseid liike, mille kaitsele Keskkonnaamet peaks oluliselt rohkem tähelepanu pöörama, et täita ala kaitsealale seatud eesmärke.

Kaebuse esitaja toob välja loodusliku pühapaiga kaitsmise vajaduse kogu hiiemäel, mitte vaid praegusel mälestise alal, mis jätab suurema osa Hiiemäest kaitseta. Olukorras, kus hiiemäe piiride muutmine on pooleli, kahjustaks raie muinsuskaitse alt praegu väljas olevat loodusliku pühapaiga osa.

Kaebuse esitaja: "Looduslik pühapaik on religioosne keskkond. See tähendab, et lisaks avalikule huvile tuleb loodusliku pühapaiga puhul hinnata ja kaaluda ka tegevuse (metsaraie) mõju inimeste isiklikele usulistele veendumustele, vältimaks (kaebaja) põhiõiguse (PS § 40) riivet."

Lähem teave: Arvi Sepp, Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing,

arvi.sepp[at] mail.ee, tel: 56606912

TV3 uudistes 29.12.2016 olnud lugu saab vaadata siin: