Augustikuus ilmus Sirbis Mathura artikkel "Lõhestunud Eesti", kus on lõhestumise, arvamuste lahknemise näitena toodud Paluküla hiiemägi.
Tsitaadid artiklist:
"Üks Eesti lõhenemise lihtsaid ja ilmekaid näiteid on minu meelest Paluküla hiiemägi Raplamaal. Tegu ei ole küll kuigi ainulaadse paigaga Eesti looduslike pühapaikade hulgas, ent hiiemäe teeb eriliseks selle ümber puhkenud laialdane poleemika, mis on praeguseks kestnud juba tosin aastat. Palukülas põrkuvad eriti selgelt kaks põhimõtteliselt erinevat lähenemist oma maale ja maastikule: nimetagem neid empaatiliseks ja utilitaristlikuks. Ühel puhul nähakse paika kui elusolendit, elusat maastikku, mille väärtuse ja tähenduse määravad selle pärimuslikud ladestused ja paiga enese vaimsus. Teisel puhul on maa ainus väärtus selle materiaalne tulusus, mistõttu pole inimesel ka sisemist takistust seda praktilisel eesmärgil ära kasutada. Nende kahe lähenemise keskele võib tinglikult paigutada veel esteetilised kaalutlused."
...
